Uue tuulepargi rajaja imestab, kui kiirelt kõik püsti sai, ja kirub ametnikke
Uue tuulepargi rajaja imestab, kui kiirelt kõik püsti sai, ja kirub ametnikke
Nüüd lõpuks avati viis aastat tagasi valmima pidanud Aidu tuulepark, mis vahepeal mitmeks aastaks ehituse peatas ja vaidlustesse takerdus.
Aidu tuulepargi ehituskiirus on Guinessi rekordi vääriline, sest lõplik otsus tuulepark rajada tuli veebruaris 2023 ja kaksteist esimest tuulikut olid püsti juba eelmise aasta lõpuks, rääkis Aidu Wind Parki tegevjuht Oleg Sõnajalg saates “Energiatund”.
"Me teame, et tuuleenergeetikas võtavad sellised protsessid aega aastaid. See on ime," sõnas Sõnajalg. "Kui me rääkisime ühe koostööpartneriga, et meil oleks vaja sügiseks kõik teed, kraanaplatsid ja kaablid paigaldada, siis see pilk, millega ta mind vaatas, ütles rohkem kui tuhat sõna," lisas ta.
Sõnajalg rääkis saates ka tagasilöökidest. “Võimalus ehitust jätkata tekkis, kui selgus, et ikkagi ei ole mehed maalt, kes läksid karjääri ja hakkasid ehitama ilma loata, nagu mõned riigiametnikud seda kultuveerisid. Selgus, et on olemas nii ehitusload kui vajalikud kooskõlastused. Tegemist oli kolme ametniku pahatahtlikkusega,” selgitas ta, miks projekt vahepeal seisis.
Kümnendi kestnud protsessist ja protsessimisest, tuuleenergia tulevikust ja suurprojektide rahastamisest saab täpsemalt kuulda juba “Energiatunni” saatest. Saadet juhib Mart Valner.
Seotud lood
ESG tegevustega alustades nopitakse tihti ära madalal rippuvad õunad. Need on tegevused, mis ei nõua hulganisti andmete kogumist. Kuidas aga edasi minna siis, kui lihtsad lahendused on ellu viidud?
Paari päeva eest sildus Muugal esimene rohemetanoolil sõitev laev. Praegu on rohemetanool diislist ja LNGst veel oluliselt kulukam, kuid tavakütused muutuvad aina kallimaks.
Majanduslikult keerukal ajal on riigi poolt loogiline investeerida sinna, kus idanevad lennukad ideed, kirjutab kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik Äripäeva arvamusrubriigis.
Ajal, mil kogu ettevõtlusmaailm keskendub rohepöördele ja keskkonnasäästlikkusele, on muutunud ka Eesti ettevõtete suhtumine. Üha rohkem teadvustatakse, millise jälje jätame loodusele ning tulevastele põlvedele, seega vähendatakse kõikvõimalikke kahjusid meid ümbritsevale ja luuakse uusi variante, kuidas jätkusuutlikumalt tegutseda.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele