Kliimaseaduses on paika pandud sektoripõhised eesmärgid aastateks 2030, 2035 ja 2040. Eesti Energia ei pea sellist lähenemist aga võimalikuks. Nende arvates peab lähenema ettevõttepõhiselt. “Mitte ühtegi sektorit, mis eelnõus on välja toodud, ei juhita Eestis sektoripõhiselt. Juhtimine toimub ikka ettevõtete, ühingute, ühistute jms põhiselt,” kirjutab regulaarsuhete osakonna juht Andres Tropp tagasisides.
Seotud lood
Metsa- ja puidutööstuse liit on seisukohal, et kliimaseadus ei toeta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning lükkab kolmandat aastat languses oleva majanduse veelgi kiiremale allakäigule.
Riigifirma Eesti Energia ei ole põlevkiviturul oma seisundit kuritarvitanud, otsustas konkurentsiamet.
Rohetehnoloogia liit soovitab lõpetada juba järgmisel aastal fossiilkütuste subsideerimise, vähendada menetlusaega ja siduda kasvuhoonegaaside hulk SKPga.
Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse praegusel kujul kooskõlastamata. Liidu sõnul on eelnõu valminud liiga rutakalt, tuues kaasa rida puudujääke, nagu kindlustunde puudumine ja konkurentsivõime alandamine.
Maailm võtab jätkusuutlikkust üha rohkem omaks ning heitmete vähendamise kiire vajadus on saanud selgemaks, seega on biokütused transpordisektori süsinikuheite vähendamisel üks võtmetähtsusega meede. Biokütuseid ümbritsev õiguskeskkond on keerukas ning erineb riigiti oluliselt.
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Mida millal teha, et aruanne saaks auditeeritud?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele