• 13.02.25, 13:00

Poolteist aastat teadmatust: kogume tekstiili, aga see jääb lattu hunnikusse

Selle aasta algusest on Eestis kohustus koguda liigiti tekstiilijäätmeid. Kohta, kuhu oma räbaldunud rõivaid saata, aga pole. Sillamäele plaanitakse küll tekstiilijäätmete keskust, kuid seegi valmib kõige varem pooleteise aasta pärast.
Kliimaministeeriumi elurikkuse ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ja Eesti Keskkonnateenuste arendusjuht Kalle Grents.
  • Kliimaministeeriumi elurikkuse ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ja Eesti Keskkonnateenuste arendusjuht Kalle Grents. Foto: Karmen Laur
“Vahepeal on Eestis kaaluta olek poolteist aastat, kui tuleb välja mõelda, kuidas liigiti koguseid hoida ja mida nendega teha,” märkis saates "Rohepöörde praktikud" Eesti Keskkonnateenuste arendusjuht Kalle Grents, kes tegutseb ka Sillamäe keskuses.
Kliimaministeeriumi elurikkuse ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo tõdes, et oodati kiiremat valmisolekut, nüüd on aga kolm probleemi korraga: tekstiili liigiti kogumine, kulude katmine ehk tootjavastutuse loomine ning tööstusele ressursi tagamine.
Samas usub Jaanisoo, et liigiti kogumise nõue tõstab hüppeliselt ka koguseid, nii nagu tunamullu, kui biojäätmeid tuli hakata eraldi koguma.
Saates räägib Grents, millistest osadest Sillamäe kompleks täpselt koosnema hakkab, kui suur saab mahuliselt olema nende võimekus ja millal võiks tehas tööle hakata.
Saate esimeses pooles on terava luubi all jäätmereform, mis loodetakse vastu võtta enne suve. Vaagime kolme peamist murekohta.
Esiteks seda, kas reform vähendab niigi omavalitsuskeskses süsteemis ettevõtjatelt rolli veelgi. Teiseks arutame, kui kalliks kujuneb prügivedu inimestele ja jäätmevedajale. Kolmandaks küsime, kas täidame ELi sihid või ootavad meid ees trahvid.
Saatejuht on Karmen Laur.
Olmejäätmetest ringlussevõtt
2023 statistika: 38%
2025 eesmärk: 55%
2030: 60%
2035: 65%
Poolteist aastat teadmatust: kogume tekstiili, aga see jääb lattu hunnikusse
00:00
Jäätmereform
Jäätmereformi eesmärk on suurendada jäätmete kasutust toorainena ning selle eeldusena muuta jäätmete liigiti kogumine inimestele lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks. Tegemist on valdkonna kümnendi suurima reformiga.
Mis muutub inimese jaoks? Kortermajades hakkab üldjuhul olema neli konteinerit: segaolmejäätmed, biojäätmed, vanapaber koos paberpakenditega ning plastpakendid koos metall- ja klaaspakenditega. Majapidamistele, kes ei kogu jäätmeid liigiti, maksab teenus umbes kolm korda rohkem.
Mis muutub omavalitsuse jaoks? Segaolmejäätmete ja pakendite vedu pakutakse inimesele ühe teenusena, samas eraldatakse käitlus- ja veohanked. Omavalitsus saab õiguse elanikelt küsida jäätmetasu, mis tagab rahalised võimalused teenuse ühtlustamiseks.
Mis muutub pakendiettevõtja jaoks? Pakendiettevõtja (nt toidu- või joogitootja, jaekauplus) peab vastutama ja maksma pakendite käitlemise eest ning selleks, et materjali rohkem ringlusse võtta, minnakse üle kohtkogumisele sarnaselt bio- ja segaolmejäätmetega. Lisaks saavad pakenditootjad saavad suurema vastutuse alates disainist kuni jäätmete käitlemiseni, eesmärgiga vähendada pakendijäätmete teket ja suurendada ringlussevõttu.
Mis muutub jäätmekäitleja jaoks? Jäätmeandmed digitaliseeritakse, tekivad reaalajas andmed uute jäätmevoogude kohta. Veo- ja käitlushanked eraldatakse, see tähendab, et lisaks käitlejatele saavad turule tulla ka need, kes pakuvad üksnes veoteenust. Lisaks muutub võrreldes ladestamise-põletamisega eelistatumaks ja soositumaks ringlussevõtt.
Allikas: kliimaministeerium

Seotud lood

Uudised
  • 15.11.24, 11:03
Kümnendi suurim prügireform tõotab tuua arvatust priskema arve – ettevõtjad löövad kulusid kokku
Valitsuse väljakuulutatud jäätmereform tekitab praegustes suurtes prügivedajates ja -käitlejates nii toetavaid kui ka eitavaid reaktsioone, kuid ühes ollakse kindel: nii odav jäätmevedu ei tule, kui minister lubas.
Uudised
  • 14.01.25, 11:40
Sillamäele planeeritav tekstiilijäätmete keskus sai 39 miljonit toetust
Tekstiilist tehakse ehitusmaterjale
Sillamäele planeeritav Greenfuli tootmiskompleks, mis hakkab tekstiilijäätmetest ehitusmaterjale tootma, sai Ida-Viru õiglase ülemineku fondist kokku 39 miljonit eurot toetust.
Saated
  • 22.01.25, 13:48
Reform viis räästa alla. Jäätmekäitleja: keegi ei taha vastutust võtta
Jäätmekäitluse sektor on uuenduste ootel, kuid osapooled põiklevad vastutusest kõrvale.
Saated
  • 19.11.24, 10:21
Ehitusmaterjali tootja impordib põhjanaabrite jäätmeid. „Eesti prügi on kohutavalt kehv“
Saksamaalt ja Soomest plastjäätmeid importiva ettevõtte Neular juht Ilo Rannu ütleb, et kultuur algab prügikastist. Tema sõnul teevad mõne naabri jäätmed Eesti prügikastide sisule silmad ette.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 15:35
Argo Alaniit: iga asja viimane puhkepaik tuleb paljastada
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava GreenDice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kestlikkusuudised esilehele