Jäätmekäitluse sektor on uuenduste ootel, kuid osapooled põiklevad vastutusest kõrvale.
- Jäätmekäitlejad pole oma eesmärkideni seni jõudnud. Foto: Andres Haabu
Ettevõtte
Cronimet Nordic ostu- ja müügijuht
Marko Erlich tunnistab saates “Äripäeva TOP”, et jäätmekäitluse reform on laialivalguv. "Keegi ei taha vastutust võtta. Iga omavalitsus on jäetud üksi," rääkis Erlich.
Müügijuhi sõnul tuleks panustada rohkem koostöösse ja innovatsiooni, sest Eesti turg on väike. Lähedasem peaks olema ka riigi ja sektori ühine koostöö. "Riik peaks olema ennekõike jäätmekäitlusettevõtele partner. Reaalne maailm ja tegelik maailm ei lähe praegu kokku," tõdes ta.
Sektor on aga tugevas muutuses ja kellelgi kerge ei ole.
Tootjavastutusorganisatsiooni juhatuse liige
Kristiina Dreimann tõdeb, et kulud ja mahud aina kasvavad. Ta toob välja, et kõige rohkem on näha sisendhindade, transpordihindade ja tööjõukulude kasvu. Ka jäätmemahtude kasv on hoogustunud, mis Dreimanni sõnul on aga positiivne.
Eelmise aasta majandustulemuste põhjal pingeritta seatud jäätmekäitlejate tulemused üllatasid. TOPi eesotsast ei leia sugugi teada-tuntud nimesid, vaid hoopis väiksemaid tegijaid. Kui Tootjavastutusorganisatsioon mahub napilt esikümnesse, siis Cronimet Nordic on edetabeli lõpus. Vaata TOPi
siit.
Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.
Reform viis sektori räästa alla. Jäätmekäitleja: keegi ei taha vastutust võtta
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jäätmekäitluse TOPi esiotsast ei leia üllatuslikult teada-tuntud nimesid, vaid hoopis väiksemaid tegijad. Jäätmereformi suhtuvad kõik kriitliselt.
Tööinspektsioon kontrollib tänavu 2300 ettevõtet, nende seas ka 15 jäätmekäitlejat. Vaata, kes nimekirja sattusid.
Valitsuse väljakuulutatud jäätmereform tekitab praegustes suurtes prügivedajates ja -käitlejates nii toetavaid kui ka eitavaid reaktsioone, kuid ühes ollakse kindel: nii odav jäätmevedu ei tule, kui minister lubas.
Rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks on ringmajandus vältimatu, kuid riiklikud toetusmeetmed jäävad nõrgaks. Praeguste tingimustega ei hakka ettevõtja toetuse taotlemisega tõenäoliselt vaeva nägemagi, kirjutab Jane Oblikas, kes on konsultatsioonifirma HI advisory partner ning ringmajanduse ekspert ja käitumisdisainer.
Taastuvenergia sektor on Balti riikides viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Heaks näiteks on augustis 2024 Leedus saavutatud rekord päikeseenergia katvuse kohta, mille osakaal elektritootmises ulatus 21,3%-ni kogu nõudlusest. ACC Distributioni rohelise energia üksuse juhi Martynas Pukinskase sõnul muutub taastuvenergia järjest olulisemaks osaks Leedu energiasüsteemis.