Anneli Turkin: kliimaskepsis on hea, see paneb meid mõtlema

Tallinna Lennujaama finantsjuht ja juhatuse liige Anneli Turkin rääkis saates “Juhtides tulevikku”, et kliimamuutused ei ole tulevikumure, vaid juba käegakatsutav reaalsus. Küsimus pole enam selles, kas me peame reageerima, vaid kuidas ja kui kiiresti suudame vajalikke samme teha. "Igal aastal annab AXA (rahvusvaheline kindlustusfirma - toim.) välja tulevikuriskide raporteid. 2025. aasta riskiraporti kõige kõrgem risk on kliimamuutuste risk," lausus Turkin.

Inimestena elame looduse keskel ega saa kasutada planeedi ressursse nii, nagu oleme seda seni teinud. Peame tagama selle, et looduse mitmekesisus ja elamisväärne planeet säiliks ka pärast meie eluiga, rääkis ta.

Turkin avas, et tema teekond kestlikkusteemadeni on kujunenud tasahilju. Inspiratsiooni on ta saanud kolleegidelt, projektidest ja koolinoortelt, kes on keskkonnateadlikud ja esitavad pädevaid küsimusi. “Kui me ettevõttena soovime neid noori endale tulevikus tööle saada, siis peame kandma neid väärtusi,” lausus Turkin ja lisas, et juba täna on näha, et tööle kandideerijad huvitab Tallinna Lennujaama vastutustundlikkus.

Endiselt leidub Eestis kliimaeitajaid, kes ei näe probleemi selles, et novembris on kümme soojakraadi. Skeptikud ei kao kunagi täielikult ära, on Turkin veendunud, ja see ongi hea. “See on väga hea, sest skeptikutel on oma roll täita. Nad suunavad meid efektiivsemalt mõtlema ja endalt küsima, kas see ikka on nii, kas nende mõttes või argumendis on midagi, kust saame õppida,” rääkis Turkin.

Kestlikkusteemadest tuleb rohkem rääkida, on Turkin kindel. Ta jagas, et “Hommik Anuga” saates käis külas Rootsis elav laulja Stig Rästa, kes rääkis, et paljud sealsed elanikud sõidavad elektriautodega ja fossiilkütusel sõitvate autode pärast tuntakse häbi. “Rootsi on ühiskonnana liikunud sinna, et ühiskond paneb paika normid ja survestab. Ma usun, et me jõuame ka ühel hetkel sinna,” sõnas Turkin.

Tallinna Lennujaam on seadnud ambitsioonika eesmärgi saada selleks aastaks süsinikneutraalseks ja aastaks 2030 kliimaneutraalseks.

Süsinikuneutraalsuse saavutamiseks maandavad nad tegevustega oma mõjusid nii palju kui võimalik. Kui jääb mingi osa, mida nad ei suuda maandada – näiteks jäätõrjega tekkinud jalajälg –, kompenseerivad selle süsinikukrediitidega, mis on lubatud süsinikuneutraalsuse saavutamiseks.

Et jõuda eesmärkideni, alustas Lennujaam oma süsiniku jalajälje mõõtmist juba 2018. aastal, võttes baasandmeteks elektri- ja gaasiküttekasutuse ning masinapargi heitmed. 2018 moodustas lennujaama jalajäljest suurima osa elekter, tänaseks tuleb 40% elektrivajadusest päikeseenergiast, mida nad ise toodavad. Lisaks kasutab Lennujaam fossiilse diisli asemel parafiinkütuseid ja investeerib masinapargi elektrifitseerimisse. Tõsi, kõiki masinaid pole võimalik elektrifitseerida, sest täna pole olemas elektril töötavat radade puhastusmasinat.

Hoopis keerulisem on kliimaneutraalsuseni jõudmine, misjuures on paika pandud, kui palju süsinikukrediiti võib osta, ülejäänud jalajälg tuleb alla viia oma panusega. “See on väljakutse, mis eeldab selliseid lahendusi, mida tegelikult täna veel maailmas ei ole," tõdes ta. Turkini hinnangul on umbes 60% küsimusi veel vastamata, sest pole tehnoloogiat või see on liiga kallis.

Turkin toob näiteks parafiinkütused, mis on kallimad kui diiselkütused. Ka roheenergia on fossiilsest kallim, potentsiaali näeb ta vesinikus. Jalajälje vähendamiseks on kütuste vahetamine aga oluline. Turkini sõnutsi liigutaksegi sinnapoole, et projekte hinnatakse nii rahalisest kui jätkusuutlikkuse vaatest.

Kliimaneutraalsuse nimel pingutavad lennujaamad üle maailma, mis annab ka Tallinnale kindlustunde. Turkini sõnul on põhjanaabritelt, näiteks Arlanda ja Helsingi lennujaamalt, hea õppida, sest nad asuvad meiega samas kliimavöötmes. Nii oskavad nad nõu anda, kuidas näiteks jäätõrjet teha. Kuigi naabrite rahakott on paksem, on nad sarnases seisus.

“Ka nemad otsivad efektiivsust ja seda, kuidas olla majanduslikult jätkusuutlik. Ettevõtted ei tee jätkusuutlikke investeeringuid lihtsalt sellepärast, et teha investeeringuid, vaid nad teevad neid ikka selleks, et tagada ettevõtte kasumlikkus ja jätkusuutlikkus,” rääkis Turkin.

Lennundus ei kao kuhugi, selge on see. Turkin usub, et tehnoloogiad ja reisijate ootused muutuvad, kasvab iseteenindavate lahenduste osakaal ning vesinik- ja elektritehnoloogiad muutuvad normiks. "Kindlasti muutuvad õhusõidukid veelgi suuremaks, et nad oleksid efektiivsemad," lisas ta.

Samas ei vasta Turkini sõnutsi tõele, et lennunduse jalajälg on väga suur. See on üks tavapärasemaid müüte, mida ta kohtab. Usutakse, et lennundus tekitab 20–30% maailma emissioonidest. “Reaalsus on see, et kui me vaatame 2021. aasta andmeid, siis kogu maailma süsiniku jalajäljest oli lennundus 1%," lausus Turkin, lisades, et lennujaama jalajälg selle sees on sisuliselt olematu.

Järgmisel paarikümnel aastal ootab ees ulatuslik muutus. “See on väga suur muutus ja majandusmudeli muutus, mida me täna läbime,” märkis Turkin. Igas muutuses osa kohaneb, osa kaob. “Ettevõtjana ei olegi meil muud teha, kui leida need võimalused, mida meie ettevõte peab selleks muudatuseks läbima,” ütles Turkin.

Majandusmudel muutub Turkini nägemuses nii, et lisaks finantstulemustele on oluline ka seda, kuidas kasumlikkus tuli ehk milline on ettevõtte tegevuse keskkonna-, sotsiaalne ja juhtimisalane mõju.

Muutuste juhtimine on Turkini sõnul väga keeruline kunst. Ta näeb seda nii, et on seatud eesmärk, tehtud riskianalüüs ja tagatud ressursid muutuste elluviimiseks. Oluline roll on ka kommunikatsioonil. “Muudatuste juhtimise puhul neid kohti, mis võivad minna valesti, on päris palju,” tõdes ta ja lisas, et on loomulik, et osa riske jääbki maandamata.

Turkin toob oma kogemusest näite, et lennujaamal on süsinikuneutraalsuse eesmärk ja tegevuskava selleni jõudmiseks ning töötajad teadsid seda. Ühte projekti investeerides nad aga alahindasid selle süsiniku jalajälje suurust, mistõttu nende emissioonide hulk hoopis kasvas. “Kindlasti on see muudatus, mida oleks saanud paremini juhtida, aga paratamatu on see, et kui sul on käsil väga suur ja põhimõtteline muudatus, oled sa teekonnal ja kõik ei juhtu hetkega,” rääkis Turkin.

Saatejuht Rivo Sarapik palub iga saate lõpus esitada järgmisele külalisele küsimuse, millele juht ja kuulajad võiksid mõelda.

Turkin soovib teada: milline on see tegevus, mis sinu kui juhi arvates peaks meie igapäevases tegevuses olema juba sisse viidud täna selleks, et me oleksime keskkonnasõbralikumad?