Sageduse hoidmine elektrivõrgus maksis kahe kuuga 14 miljonit
Veebruari alul Venemaast desünkroniseeritud elektrisüsteemis sageduse hoidmine on olnud kallim kui oodatud, kuid võrguhalduri Eleringi esitletud numbrid näivad väiksemad kui energiakaupleja Marko Alliksoni näidatud arvutused.
Veebruari alguses ühendati Narvas lahti kaks viimast liini, mis sidusid Balti riike Venemaa energiasüsteemiga.
Foto: Liis Treimann
Veebruaris oli sagedusreservide kulu umbes 3 miljonit eurot, märtsis ligikaudu 11 miljonit eurot, öeldi riiklikust võrguhaldurist Elering. Elering prognoosis 2025. aastaks sagedusreservide võimsuse hankimise kulu suuruseks 60 miljonit eurot.
Nii kõrget elektritarbimist, nagu Elering paar aastat tagasi prognoosis, ei tule. Eestis on elektritarbimine paari aastaga hoopis langenud. Mis ootab lähiaastail ees energeetikas ja kuidas muutub elektri hind, selgitab professor Einari Kisel.
“Puudolev võimsus asendati sekunditega,“ rääkis möödunud desünkroniseerimise nädalavahetuse seni ainsast teadaolevast viperusest Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.
Kõrge elektri hind Balti riikides on kahe suure kohaliku mõjuri haardes ning läheb maksumaksjale aasta peale kokku maksma enam kui 100 miljonit eurot, kirjutab Infopanga energeetika kvartaliraporti kommentaariks Baltic Energy Partners OÜ partner ja energiaekspert Marko Allikson.
Ehkki A. Le Coqi juhile Jaanus Vihandile on roheteemad väga südamelähedased, ütleb ta, et otsuseid tuleb teha laiemat pilti ja olukorda arvestades. “Ükskõik, mis ajal me ei elaks, prioriteedid peavad paigas olema. Tänases päevas paneksin ma prioriteediks number üks julgeoleku,” ütles Vihand raadiosaates “Juhtides tulevikku”.