Tartu Ülikooli kliimafüüsika professori Velle Tolli ja keskkonnaõiguse keskuse õiguseksperdi Kärt Vaarmari hinnangul pole kliimakindla majanduse seaduse kavasse kirjutatud eesmärgid ja plaanitud tegevused piisavad. Eelkõige heidavad nad ette seda, et seadus jälgib 2, mitte 1,5 kraadi üleilmse keskmise temperatuuri tõusu tempot. Pariisi kliimaleppele alla kirjutades võttis Eesti kohustuse panustada sellesse, et globaalne soojenemine püsiks tuntavalt alla kahe kraadi ja püütakse jääda pooleteise kraadi piiresse.
Seotud lood
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF) tunnustas tänavu 36 ettevõtet. Võrreldes eelmise aastaga oli tasemete jaotus ühtlasem, kuna ESG standardite alusel lisati ankeeti küsimusi, mis tõstsid kvaliteedikontrolli.
ESG nõuded toovad kaasa uusi kohustusi, kuid pakuvad ka silmapaistvaid ärivõimalusi nii ettevõtjatele kui ka Eesti majandusele tervikuna.
A. Le Coqi pühendumine kestlikkusele on sügavalt juurdunud strateegia, mille aluseks on keskkond, inimesed ja tooted. Näiteks on ettevõte võtnud suuna süsinikuneutraalsusele ja teeb pidevalt jõupingutusi, et muuta oma tooted tervislikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Olulisel kohal on ka töötajate kaasamine ja nende heaolu.
Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse edendamise üks järgmisi suuremaid verstaposte, suurettevõtete hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) rakendumine, lükkub selle aasta algul käivitatud administratiivkoormuse vähendamise projekti omnibus valguses suure tõenäosusega edasi ja seda koos muudatustega.
Enimloetud
2
“Nõrk keskkonnaamet on ettevõtja õudusunenägu”
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele