Erik Moora: kas majandus saab kasvada, kui juba praegu oleks vaja nelja planeeti?

Selge on see, et vaja on uut majandusmudelit, märkis Moora. Uue mudeli otsingud on aga taandunud küsimusele, kas meile surutakse peale kommunismi. “See on kiuslik jutt ja tähelepanu kõrvalejuhtimine,” ütles ta.

Moora sõnul kerkib uute majandusmudelite otsinguil esile kaks suurt küsimust: kas majanduskasv on vajalik ja kas majanduskasvu saab lahti siduda keskkonna hävitamisest?

Ta selgitab, et peame olema valmis selleks, et majandus ei kasva lõputult, kuna juba praegu ei mahu paljud riigid (ka Eesti) lausa nelja planeedi taluvuspiiridesse. Teisalt on näiteid (nagu Inglismaa), kus majandus saab kasvada samal ajal, kui kasvuhoonegaaside hulk langeb tänu tehnoloogia arengule. Siiski pole paljudes riikides nii läinud.

Lähtuvalt kahest tuumküsimusest tutvustas Moora kuut majandusmudelit.

Esiteks majandusteadlase Kate Raworthi loodud sõõrikumajanduse kontseptsioon. Selle järgi on inimkonna tegevusel lagi: kui inimkond tegutseb planeedi piirides, ei tee me keskkonda hullemaks, aga jälgida tuleb ka seda, et inimeste heaolu oleks tagatud.

Teine mudel on tasaareng (ingl degrowth), mis lähtub teesist, et majandus ei saa kasvada planeeti hävitamata. Tasaareng eeldab seega majanduse kokkutõmbamist, ressursside globaalset ümberjagamist, tööjõu vähendamist arenenud riikides, ühtlase ja piisava sissetuleku tagamist üle maailma ning progressi ja heaolu ümbermõtestamist. Selline mudel pole Moora hinnangul aga poliitiliselt realistlik.

Kolmandaks kasvujärgne majandus (ingl post-growth / agrowth), mis suunab inimühiskonna ja looduse suhet ümber mõtestama, mitte otsima uusi tehnoloogilisi lahendusi. Selleks on vaja ka uusi mõõdikuid, mille järgi edu hinnata, sest SKP ei ole mõistlik näitaja.

Neljas käsitlus on Moora sõnutsi Eestis väga levinud: samamoodi edasi. Keskne on arvamus, et keskkonnaprobleemid ei tohi olla takistuseks majanduskasvule. “See on poliitiliselt kindlasti kõige mugavam, status quo hoidmine ja inimestele puru silma ajamine, et nii saabki edasi,” ütles Moora ja märkis, et see on siiski täielikult jätkusuutmatu.

Viies käsitlus on techno-fix, mis panustab mahukatele süsiniku kinnipüüdmise tehnoloogiatele. Moora sõnul ei hinda suured tehnoloogilised katsetused võimalikke riske ja tagajärgi keskkonnale ja kliimale. Pigem on need tema hinnangul ettekäänded päris lahenduste tõrjumiseks.

Kuuendana toob Moora välja rohekasvu, mille kohaselt on majanduskasv võimalik keskkonda hävitamata. Tema sõnul on see mudel, millest lähtub Euroopa Liit ja Eesti, kuid see on ebapiisav, kulukas ja toimub liiga hilja.

Üht mudelit, mis oleks selgelt teistest parem, Moora sõnul pole. “Kõigil neil käsitlustel on tugev iva ja kriitika teiste suhtes. Ükski pole selline, mis lahendab probleemi ja kriitika ei puutu asjasse,” lausus ta.

Moora arvates on kapitalism ainus võimalus. Muutused toimuvad juba praegu, kuigi jätkuvad ka sigadused, nagu fosiilkütuste kasutamine ja rahaline toetamine. “Neid saab poliitilise otsusega muuta ja lõpetada. Mitte homme, aga väga lühikese perspektiiviga. See on mõeldav ikkagi ainult kapitalistlikus süsteemis,” tõdes Moora. Seda eriti olukorras, kus taastuvenergia on odavam ja tõhusam kui fossiilkütused, lisas ta.

Vaata videost, mis on kuue majandusmudeli plussid ja miinused ning mis seisus on täna meie keskkond.

Tegemist on eelmisel aastal tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas” kõlanud ettekandega. Foorumi teine osa toimub tänavu 8. novembril. Seekord on fookuses 2040. aasta majandusmudelid, mille üle mõtisklevad eksperdid üle maailma. Pileteid saab osta SIIT.

Foorumi korraldajad on Rohetiiger, Swedbank ja Äripäev.