Kestlikkusaruandluse aasta on käes. Sel aastal esitavad Euroopa standarditele (ESRS) vastavad ja auditeeritud kestlikkusaruanded esimesed suured börsifirmad, kuid valmistuma peavad ka need, kes raporteerivad 2025. aasta kohta. Kes pole alustanud, on juba hiljaks jäänud, nagu hoiatavad audiitorid.
12. veebruaril toimub suur ESG praktikute aastakonverents, kus praktikud ja eksperdid jagavad oma teadmisi ESGst ja kestlikkusaruandlusest. Kohal on tõeline raskekahurvägi erinevatest sektoritest.
Teist korda toimuval konverentsil lähme ESG teemadega süvitsi ja puudutame muu hulgas mõjuala 3 hindamist ja mõjude juhtimist, aruande koostamist, töötajate kaasamist, majanduslikku kasu jpm.
Tutvu programmiga ja osta soodushinnaga pilet SIIT.
Kuidas ESG-ga alustada, infot leida ning juhtkonda ja kolleege kaasata, kuid neid liigsest koormast säästa, avab Go Groupi ESG juht Riin Kadarik, kes on seda ametit pidanud eelmisest kevadest. Varem ta ESG-ga kokku ei puutunud.
“Alguses oli päris raske välja selekteerida, mis on oluline info minu jaoks, mida ma praegu pean teadma, et ma saaksin alustada,” tõdes Kadarik.
Kel ESG teadmised veel puudulikud, soovitab ta alustada rahandusministeeriumi portaalist kestlikkusaruandlus.ee ja vaadata Infortari 2023. aasta kestlikkusaruannet, mis on tehtud ESRS standardite järgi, kuid pole auditeeritud. Ta hoiatab, et need võivad tunduda alguses liiga inforohked, eriti kui süüvida standarditesse. “Kui sa alustad, siis see ikka lööb korra jalad alt ära,” tunnistas ta.
Seotud lood
Eesti suurettevõtetest koostavad vähem kui pooled kestlikkusaruande, jäädes Euroopas mahu poolest viimaste sekka, näitab KPMG rahvusvaheline uuring. Eesti peamistes väliskaubandusriikides on see hulk kordades kõrgem.
Enamik ESG teemadega kokkupuutuvatest inimestest on tänaseks kuulnud mõistet “kahene olulisus” (ingl double materiality). Pealtnäha küll segane ja veider mõiste sisaldab ettevõtete jaoks tegelikult üht-teist kasulikku.
Jätkusuutlikkus ei ole juhtkonna või aruandluse asi, vaid peab olema ettevõtte igal tasandil läbi imbunud, ütleb Go Groupi juht Jüri Etverk. Jätkusuutmatu on tema sõnul aga see, kui aruandluskohustus aina kasvab, samas kui sisusse keegi ei süvene.
Mina pole küll kindel, kumb kujuneb planeedile ja inimkonnale laastavamaks – kas pidev poliitiliste otsustega mööda panemine või kliimamuutused, kirjutab Äripäeva Finantsuudiste teemaveebi toimetaja Villu Zirnask.
Maailm võtab jätkusuutlikkust üha rohkem omaks ning heitmete vähendamise kiire vajadus on saanud selgemaks, seega on biokütused transpordisektori süsinikuheite vähendamisel üks võtmetähtsusega meede. Biokütuseid ümbritsev õiguskeskkond on keerukas ning erineb riigiti oluliselt.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele