Äripäev tegi kahese olulisuse analüüsi. Vaata, mis on põhisammud

Koos Sustinere kaasasutaja Marko Silleri ja keskkonnaeksperdi Paula Kristel Kaljulaga tegime ära väiksemas mahus kahese olulisuse analüüsi.

Kahese olulisuse hindamine on muidu palju põhjalikum ja pikem protsess, kuid kirjeldame, kuidas meie oluliste mõjukohtadeni jõudsime, et näidata, kuidas ESG aruandluse alustalaga pihta hakata. Küll aga sobib selline lähenemine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

See ülevaatlik ja kirjeldav artikkel on jagatud kolme plokki. Esiteks selgitus, mida kahese olulisuse hindamine üldse tähendab ja hõlmab. Seejärel rühmatöö kirjeldus, kuidas Äripäevale oluliste teemadeni jõudsime. Lõpetuseks meile olulised teemad ja järeldused.

Kahese olulisuse hindamise käigus määratakse, mis on ettevõttele kestlikkuse vaatest olulised mõjud, riskid ja võimalused ehk IROd (impact, risk ja opportunity).

Kahesel olulisusel on kaks mõõdet:

Mõju olulisus (impact materiality) ehk nn seest välja perspektiiv – ettevõte peab arvestama enda tegevuse positiivse ja negatiivse mõjuga keskkonnale, inimestele ja laiemalt ühiskonnale.

Majanduslik olulisus (financial materiality) ehk väljast sisse perspektiiv – välised keskkonna- ja inimtegurid ehk riskid ja võimalused, mis võivad mõjutada ettevõtte finantse.

Mõjud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, lühi- kui pikaajalised ning tegelikud või potentsiaalsed. Eristatakse kolme ajaperspektiivi: lühike (kuni aasta), keskmine (kuni viis aastat) ja pikk (üle viie aasta). Äripäev arvestab lühikest ja keskmist perspektiivi.

Väärtusahelat hinnates tuleb mõelda nii oma ettevõtte tegevustele, ressurssidele ja ka ärisuhetele. Väärtusahel jaguneb omakorda kaheks:

Ülesvoolu (upstream) – materjalid ja eeltegevused, mida on vaja ettevõttele oma põhitegevuseks. Lihtsalt öeldes enne oma ettevõtte tegevust.

Allavoolu (downstream) – ettevõtte toodete ja teenuste edasimüük, kasutamine ja tarbimine ning käitlemine nende kasutuse lõpus. Ehk lihtsustatult pärast oma ettevõtte tegevust.

Meie põhitegevuse saab jagada üldiselt neljaks: meedia (digi ja raadio), üritused (konverentsid ja koolitused jms), trükitooted ja muud infotooted (nt Infopank).

Sustinere koostas Äripäevale väärtusahela, mis hõlmab ka meie peamisi huvigruppe.

Ülesvoolu ehk enne meie põhitegevust on vaja ressursse, nagu energia, seadmed, eri materjalid (nt paber), ruumid jne ning finants- ja intellektuaalset kapitali, inimesi ja teadmisi.

Allavoolu ehk pärast meid on meie teenuste kasutamine ehk eri sisu (meedia, trükised, konverentsid ja koolitused, infotooted jne) tarbimine ja trükitoodete eluea lõpp (utiliseerimine).

Sustinere pani Äripäevale paika olulised huvigrupid vastavalt kolmele väärtusahela punktile (ülesvoolu, kohapeal, allavoolu). Väärtusahelaülesed sihtgrupid on meil omanikud (Bonnier), avalikkus, avalik sektor, kliendid ja loodus. Meie kolm kõige olulisemat sidusrühma on töötajad, avalikkus ja lõpptarbijad ehk (äri)kliendid.

Ülesvoolu huvigrupid on eri seadmete, materjalide jm sisendi tootjad ja transportijad, tarnijad, teenusepakkujad ja alltöövõtjad. Põhitegevuses on meie huvigrupid konkurendid ja erialaliidud ning oma töötajad, samuti haridusasutused. Allavoolu huvigrupid hõlmavad ärikliente ja lõpptarbijaid.

Sustinere tegi meile eeltöö ära ja pani kirja sarnaste ettevõtete (nt Financial Times, Bloomberg, Bonnier ja Responsible Media Forum) dokumentide pealt, millised võiksid olla kestlikkusaruandluse standardite ehk ESRS järgi meile olulised ESG teemad ja alateemad.

Keskkonnateemadest on meile olulised alateemad kasvuhoonegaaside heide (nt elekter, soojus, materjalide ja toodete transport, töötajate liikumine ja ärireisid jne) ning materjalide kasutus ja jäätmed (nt seadmed, trükk, eri materjalid ja nende utiliseerimine jne).

Sotsiaalsetest teemadest on meile olulised oma töötajaskonnaga (nt kaasamine, tervis ja ohutus, võrdsus) ning tarbijate ja lõppkasutajatega (nt privaatsus ja küberturvalisus, juurdepääs ja väljendusvabadus) seotud alateemad.

Ärijuhtimisest on meile olulised pea kõik alateemad, v.a loomade heaolu, millega me kokku ei puutu.

Nende oluliste alateemade põhjal jagunesime nelja rühma, kus lahkasime oma töötajate, keskkonna, ärijuhtimise ning klientide ja lõpptarbijatega seotud mõjusid, riske ja võimalusi nii enne kui pärast meid ja meie tegevusena.

Igas rühmas oli aega 20 minutit, seejärel jäi üks inimene oma teema juurde ja teised liikusid edasi. Uues grupis vaadati senine üle ja täiendati. See oli esmane kaardistus ja pole mahu, sisu ja dokumenteerimise mõttes kindlasti nii põhjalik, nagu kahese olulisuse analüüs peaks olema.

Keskkonnateemades sisaldub meie kasvuhoonegaaside heites muu hulgas elektri- ja soojatarbimine, töölkäimine, ärireisid, materjalide transport, trükk ja serverite töö. Võimalus on näiteks valida kullerit, kes ei kasuta fossiilkütuseid. Meie serverid juba töötavad taastuvenergial (mõju). Materjalide ja jäätmete all on näiteks seadmed, mida saame võimalikult palju ja kaua majasiseselt kasutada (nii mõju kui võimalus).

Ärijuhtimine on meil varasemast enim läbimõeldud osa, seal uusi avastusi lühikese ajaga ei tulnud. Näiteks on meil Bonnieri vilepuhumise süsteem (mõju), mis ühest küljest võimaldab töötajatel turvaliselt teavitada (võimalus), kuid on ka võimalik mainekahju nii klientide kui (potentsiaalsete) töötajate seas, kui ilmneb ebaeetiline vms rikutud käitumine (risk). Sama risk on korruptsiooniga. Lobitöös on võimalik mõlemad variandid, kas kasvatame (võimalus) või hoopis kahandame (risk) oma tulusid ja mainet. Tarnijatega suheldes on näiteks risk, et tekivad pinged ja konfliktid või partner käitub ebaeetiliselt, mis võib meile tähendada näiteks lugejatearvu ja tulude langust.

Taas, see oli esmane kaardistus, nii et meil jäi mitu lahtrit täitmata ja arutelu poolikuks. Kahese olulisuse analüüsi tuleb teha ja dokumenteerida palju põhjalikumalt, ent selline lihtsustatud versioon sobib hästi VKEdele, kes pole aruandluskohuslased, kuid kes tegelevad ESG-ga.

Pärast mõjude, riskide ja võimaluste arutamist hindasime, millised on meile olulised alateemad. Selleks astusime kõigepealt oma huvigruppide rolli. Keskkonnagrupp kehastas loodust, klientide hindajad mängisid kliente ja lõpptarbijaid, töötajate grupp mõtleski kui Äripäeva töötajad ning ärijuhtimise grupp etendas laiemat avalikkust.

Seejärel hindasime iga teemat mõjude (vt ülevalpool teine joonis) ja huvigrupi seisukohast. Hindasime, kas ettevõtte tegevusega tekib suur mõju (alljärgneval joonisel A), keskmine/kaudne (joonisel B) või väike mõju (joonisel C) või mõju puudub.

Teiseks hindasime samal skaalal riske ja võimalusi kui Äripäeva esindajad, mitte enam kui meile olulised huvigrupid.

Nii kujuneski esialgne ESG teemade maatriks, kus ühel teljel on mõju loodusele, inimestele ja ühiskonnale ning teisel teljel äririskid ja -võimalused. Maatriksil on rohelisega märgitud keskkonnateemad, kollase ja punasega sotsiaalsed teemad ning sinisega juhtimisteemad.

Äripäeva esindajate hinnangu põhjal selgus, et meile kõige olulisemad teemad on väljendusvabadus ja vastutustundlikud turundustavad (sotsiaalne mõju) ning kõige väiksema olulisusega kontori keskkonnamõju ning materjalid ja jäätmed (keskkonnamõju). Paljud teemad paigutusid keskele.

Koos Sustinere ekspertidega tegime lihtsustatud ja lühendatud viisil ära oma kahese olulisuse analüüsi. Nagu rõhutatud, siis tegelikult peab see protsess olema palju põhjalikum ja süvitsi dokumenteeritud, et ka audiitorid näeksid, kuidas ettevõttes oluliste mõjukohtadeni jõuti. Kahese olulisuse analüüs võtab korrektselt tehes aega mitu kuud.

Küll aga sobib selline lihtsustatud viis Äripäevale ja teistelegi VKEdele, et ESG-ga alustada ja edasi minna. Äripäevas jätkame nüüd tööd oluliste mõjukohtade ning riskide ja võimalustega.