Kestlikkusuudiste oktoobri paremik: ESG uuringud ja jäätmereform

Oktoobri alguses avalikustas Sustinere seitsmendat korda tehtud suurfirmade ESG uuringu tulemused. Aastatega pole seis kahjuks paranenud. Vaid kümnendiku suurfirmade ESG raporteerimise tase on üle hea taseme piiri.

Kes on need ettevõtted, kelle raporteerimise tase on hea, ning mis uuringust veel selgus, saad lugeda siit.

Sustinere kaasasutaja ja partner Marko Siller tõdes Äripäeva raadio hommikuprogrammis uuringu tulemusi kommenteerides, et Skandinaavia ning Kesk- ja Lääne-Euroopa partneritest oleme küll mitu sammu maas, kuid sealne ühiskond ongi küpsem ja heaolu tase kõrgem. Sellegipoolest tuleb nendega sammu pidada. “Võimaluse sama keelt rääkida oleme jätnud kasutamata,” märkis Siller.

ManpowerGroupi rahvusvahelisest värbamisuuringust selgus, et lausa üheksal organisatsioonil kümnest ei ole ESG oskusi. Neist omakorda pooled püüavad oma töötajaid arendada ja koolitada.

“Praegu oleme veel ajas, kus paljud tööandjadki ei taju kestlikkust oma kõikide tegevuste orgaanilise osana, seda enam ei saa nende rollide edukat täitmist eeldada töötajatelt,” märkis Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra.

Loe pikemalt ESG värbamisuuringust ja sellest, mis plaanid on ettevõtjatel ESG-ga tõsisemalt tegelema hakata, siit.

KIKi juht Andrus Treier kirjutas põhjaliku arvamusloo ESGst, nentides, et ESG tuli ja jääb, tagasiteed ei ole. Eesti tugevus on tema sõnutsi andmerikkus ja vilumus teha nende põhjal paremaid otsuseid.

"Sellega seotud andmete väljatoomine ning sellest lähtuvalt võetud ettevõtete vabatahtlikud kohustused oma mõjude vähendamiseks on alles üks esimesi samme pikal teekonnal. Tagasiteed ei ole," kirjutab Treier.

Oktoobris oli kõva debatt jäätmereformi ümber. Nimelt on Eesti saanud mitu korda Euroopa Komisjonilt noomida, et me ei suuda olmejäätmeid piisavalt ringlusse võtta. Juba järgmisel aastal peame suunama 55% olmejäätmetest ringlusse. Olukorra parandamiseks valmistab riik praegu ette jäätmereformi.

“Ringlussevõtuga jäätmereform tegeleb väga-väga vähe. See jäätmereform tegeleb vilelaskmisega, kuidas jäätmeid liigiti koguda, kui palju konteinereid kuhugi koguda jne, aga mis nendest jäätmetest edasi saab,” põrutas Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude.

Ühes on nii avalik kui erasektor siiski samal meelel: ladestus- ja põletustasud peavad tõusma, et ringlussevõtt muutuks kõige soodsamaks variandiks.

Jäätmereformi teemal on ilmunud mitu lugu. Debati kokkuvõte, kus arutlevad era- ja avaliku sektori esindajad. Lisaks ringmajandusettevõtete liidu avalik pöördumine kliimaministeeriumile ja taristuministrile. Pakendiringluse ja ERMELi juhatuse liige Alder Harkmann tõdeb, et maksame juba praegu selle eest, et piisavalt pakendit ringlusse ei võta.

Toiduliit hoiatab, et uued nõuded tõstavad toidukaupade hindu veelgi, kuigi taristuminister Svet lubab, et pakendiaktsiisi ei muudeta.

1. Suurfirmade ESG uuring: vaid kümnendiku raporteerimise tase on hea

2. Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse Eesti ja veel 16 riigi vastu, kes pole CSRD riiklikult üle võtnud

3. Net Group hakkab arendama rahvusvahelist ESG tööriista

4. Tippjuhid: tugev juhtimine on jätkusuutliku äri eeldus

5. Värbamisuuring: 91% tööandjatest on hädas ESG oskustega