Tuntud Eesti ettevõtjad ja suured rahvusvahelised firmad võitsid RMK korraldatud oksjonil kokku 17 riigimaa kasutusõiguse, et seal tuuleparke arendada.
Arendusplaanide õnnestumisel saavad energiaettevõtted ligi 40 aastaks õiguse kasutada riigimaid, mis paiknevad üle Eesti, tuuleparkide rajamiseks ja pidamiseks.
Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Selle nädala üks olulisemaid teemasid on Eesti elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrivõrguga, millest ei saa ka “Cleantechi” saates mööda vaadata.
Uued tehnoloogiad ning tootmised annavad paremad võimalused, vanade lappimine pole enam valik, kirjutab peaminister Kristen Michal (Reformierakond) erakonnakaaslastele saadetud kirjas.
Maismaatuuleparkide rajamine on saanud Eestis hea hoo sisse. Sel teisipäeval toimunud Energia aastakonverentsil tuuleparkide hetkeseisust ülevaate teinud Cobalti vandeadvokaat Siim Vahtruse sõnul tähendab see arendajate jaoks tihedat külg-külje kõrval konkureerimist. Et parkide rajamise keerukas protsess kiiremaks ja sujuvamaks muuta, soovitab Veskus arendajatel teadlikult rohkem omavahelist koostööd teha.
Kütuste hinda hakkavad lähiaastatel kergitama lisaks juba kavandatud “aktsiisiredelile” uued maksud (CO2 aktsiis) ja biokütuste osakaalu karmimad nõuded. Mida uuendused endaga täpsemalt kaasa toovad ja milleks tuleb valmis olla?