Riik venitab, aga ehitussektor ei tohi vanaviisi jätkata
Kuigi Eesti lükkas hoonete süsinikujälje arvutamise kohustust edasi, ei saa ehitussektor endale lubada vana mentaliteedi jätkamist. Tänapäevane ehitus peab mõtlema laiemalt kui ainult tehnilised normid ja kiire kasum, kirjutab Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre.
Viimastel aastatel on Euroopa Liit ja Eesti astunud samme, et suunata ehitussektor keskkonnahoidlikumale teele. Hoone kavandamise, ehitamise ja kasutamise keskkonnamõju on olnud pikka aega alahinnatud, kuid uued regulatsioonid ja rohemärgistega seotud nõuded aitavad suunda muuta.
Kahjuks on hoonete CO2 jalajälje arvutamise kohustus edasi lükatud. See pidi meil Eestis kehtima hakkama 1. juulist 2025. Samm tekitab kahtlusi nii sektori valmisolekus kui ka poliitilise tasandi tahtejõus viia ellu tõelisi muutusi.
Kas oskad andmete ja tehnoloogiaga tõsta innovatsiooni kinnisvaras?
Tule TASUTA veebiseminarile, kus räägitakse andmepõhisest lähenemisest kinnisvarale. What If tutvustab veebiseminaril oma andmehalduse platvormi. Loe lähemalt ja registreeri end SIIN.
Samas ei saa me endale lubada ehitussektori vana mentaliteedi jätkumist. Me ei peaks lihtsalt ehitama hooneid, vaid looma kestlikku ja kvaliteetset keskkonda, kus inimestel on hea elada, töötada ning viibida. Tänapäeva ehitussektor peab mõtlema laiemalt kui ainult tehnilised normid ja kiire kasum. Küsimus on selles, kuidas tagame hoonete kvaliteedi, mugavuse ja kestlikkuse ning seda aastakümneteks.
Seotud lood
Kuigi ehitussektor on tarbija ega paiska ise emissioone õhku, kulub pool Eesti energiatarbimisest hoonetele. Riigi esindajad selgitavad, mis regulatsioonid muutuvad ja kuidas hoonete energiatõhusust tõstetakse.
Ehitussektor on viimaste aastatega teinud läbi hüppelise arengu ning keskkonnasäästlikkus on tõusnud prioriteediks. Kuid seejuures kipub ununema, et säästlikkus on enamat kui süsinikujalajälg, kirjutab RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Kadri-Ann Kertsmik.
“Kinnisvara on pikaajaline äri, seega ei saa keskenduda ainult lühiajalisele kasule,” tõdeb Capital Milli ESG juht Merli Rikolas. Ka ESG nõuab aega, kõige tähtsam on alustada mõjude hindamisest ja pingeritta sättimisest.
“Nõrk keskkonnaamet on ettevõtja õudusunenägu”
Eesti 200 juht Kristina Kallas näeb bürokraatia vähendamiseks vajadust kärpida keskkonnaameti töötajate hulka, aga ameti juhi Rainer Vakra sõnul pole see lahendus. “Nõrk keskkonnaamet on ettevõtja õudusunenägu,” märkis Vakra.
Transpordisektoris on energiasääst ja keskkonnamõju üha enam fookuses. Surve on järk-järgult sõiduvahendeid välja vahetada keskkonnasõbralikemate vastu, ent üleminekuajal on tarvis alternatiive. Neste lahendus on taastuvtoorainest vedelkütus, mida toodetakse jäätmetest ja jääkidest ning mille kasutamine säästab keskkonda.
Enimloetud
2
3
“Nõrk keskkonnaamet on ettevõtja õudusunenägu”
Viimased uudised
“Nõrk keskkonnaamet on ettevõtja õudusunenägu”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele