Kapo aastaraamat energiajulgeolekust: muret teeb Läänemere taristu lõhkumine
Kaitsepolitseiamet avaldas täna aastaraamatu, kus on muu hulgas juttu energiapoliitikast. Lahtiühendumine Venemaa sagedusalast oli ajalooline samm, kuid energiasõltumatuse teekond peab jätkuma, kirjutab julgeolekuasutus.
“Julgeolekupildi edasine kujunemine sõltub Ukrainas toimuvast: kas ja millise rahuni jõutakse. Kindel on see, et ükskõik milline rahu Ukrainas ka ei sõlmita, ei vähenda see ohte Eesti sisejulgeolekule,“ kirjutab kaitsepolitsei juht Margo Palloson kapo aastaraamatu eessõnas.
Foto: Andras Kralla
Suurim oht Eesti julgeolekule on endiselt Venemaa. Kaitsepolitsei juht Margo Palloson lausus tänasel kapo pressikonverentsil, et julgeolekuasutuse fookuses on majandusteemadest kaitsevaldkond, taristu- ning energeetikaprojektid.
Jutt, et keerulises julgeolekuolukorras tuleb puhta majanduse arengule pidurit tõmmata, tähendab lõppu Eesti majanduse konkurentsivõime arendamisele, leiavad Ivo Krustok ja Erik Moora.
Veebruari alul Venemaast desünkroniseeritud elektrisüsteemis sageduse hoidmine on olnud kallim kui oodatud, kuid võrguhalduri Eleringi esitletud numbrid näivad väiksemad kui energiakaupleja Marko Alliksoni näidatud arvutused.
Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates "Cleantech" tuleb juttu taastuvenergiast ehitussektoris ja sellest, milliseid ESG eesmärke selle abil täita saab.
Kõrge elektri hind Balti riikides on kahe suure kohaliku mõjuri haardes ning läheb maksumaksjale aasta peale kokku maksma enam kui 100 miljonit eurot, kirjutab Infopanga energeetika kvartaliraporti kommentaariks Baltic Energy Partners OÜ partner ja energiaekspert Marko Allikson.
Ehkki A. Le Coqi juhile Jaanus Vihandile on roheteemad väga südamelähedased, ütleb ta, et otsuseid tuleb teha laiemat pilti ja olukorda arvestades. “Ükskõik, mis ajal me ei elaks, prioriteedid peavad paigas olema. Tänases päevas paneksin ma prioriteediks number üks julgeoleku,” ütles Vihand raadiosaates “Juhtides tulevikku”.