- ST
Lihatööstuse seitse sammu, kuidas kirjutada ESG strateegiat
Tugeva strateegia aluseks on õige alguspunkt ja arusaadavateks sammudeks jagatud teekond. ESG strateegiate väljatöötamine ei saa piirduda ainult paberi määrimisega, mille pärast on see ettevõtete jaoks ka üha olulisem. Eesmärk on tagada jätkusuutlikkus ja vastutustundlik äritegevus.
Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus kirjeldab ESG strateegia loomist läbi oma kogemuse.
Kõige olulisemad tegevused, millest alustada, on hindamine ja analüüs. Nende juures soovitab Laik-Lõhmus võtta julgelt aega ja mitte kiirustada, kuna tehtud vead või läbi sõrmede vaatamised annavad hiljem valusalt tunda.
“Järgmiseks värba ettevõttesse ESG või kestlikkuse juht. ESG temaatika ei ole valdkond, mida saaks möödaminnes juhtida oma nn igapäevase põhitöö kõrvalt,” rõhutab Laik-Lõhmus.
Esimene samm: hindamine ja analüüs.
Siin on kolm olulist tegevust:
- Ettevõtte mõju hindamine ESG kontekstis. Kaardista ära kõige olulisemad keskkonna, juhtimise ja sotsiaalsed aspektid, võttes arvesse just sinu ettevõtte eripära. Näiteks lihatööstuses kuulub keskkonnaalaste teemade juurde ühe aspektina veeressursside kasutamine.
- Kaardistatud aspektide olulisuse hindamine, lähtudes majanduslikust ja ühiskondlikust mõjust. Seejuures kaardista ka võimalikud riskid. Topeltolulisuse hindamise käigus tekib erinevate aspektide prioriteetsuse järjekord, mis on abiks eesmärgistamise ja strateegia loomise faasis.
- Identifitseeri sidusrühmad ja pane kokku majasisestest erineva valdkonna ekspertidest koosnevad töörühmad. Sidusrühmade puhul peab Laik-Lõhmus silmas organisatsioone, partnereid, töötajaid ja muid gruppe, kes on ettevõtte jaoks vajaliku ESG teemaga seotud või selle mõjualas. Majasisestest ekspertidest koosnevate töörühmade loomine on oluline valdkonda valdavate inimeste kaasamise seisukohalt. Meeskonnaliikmed on oma ala asjatundjad ja oskavad konkreetse ESG eesmärgi saavutamiseks kõige enam panustada. Näiteks töötingimustega seotud teemad nõuavad kindlasti personalijuhi ja tööohutusjuhi kaasamist.
Teine samm: eesmärgistamine.
Siin on oluliseks märksõnaks SMART (Specific, Measurable, Achievable, Relevant, Time-bound). Määratle prioriteetsuse põhjal konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, relevantsed ja ajaliselt määratletud eesmärgid.
Lihatööstuse näitel on üks eesmärk, et aastaks 2030 oleksid kõik turule lastavad pakendid ringlusesse võetavad. Teine eesmärk on samuti 2030. aastaks vähendada veekasutust tootmismahu kohta 10% võrreldes 2023. aastaga. Need on kõigest mõned näited mitmete seas.
Kolmas samm: tegevusplaani loomine.
Kaasa aktiivselt esimese sammu juures kaardistatud ekspertidest töögruppe, sest realistlik ja tugev tegevusplaan saab sündida vaid koostöös inimestega, kes vastava ESG teemaga kõige enam ettevõttes kokku puutuvad ja/või seda juhivad.
Taas kord on oluline, et tegevusplaan oleks võimalikult detailne. Igale SMART eesmärgile tuleb luua oma tegevuskava, mis kirjeldab ära vajalikud ülesanded koos ajajoone ja vastutavate isikutega. See on ainus viis, kuidas tagada arusaadav ja läbipaistev eesmärgini jõudmine.
Ära unusta ka ESG eelarve loomist. See peaks olema integreeritud iga valdkonna eelarvesse, et tagada vastutustundlik rahakasutus ja keskendumine ESG eesmärkidele. Laik-Lõhmus soovitab algatuseks eraldada eraldi eelarve ESG jaoks, et paremini mõõta tegevuste efektiivsust.
Neljas samm: tegevusplaani käivitamine.
Nüüd tuleb hakata tegutsema. Kõik eelnevas faasis kirjeldatud tegevused tahavad elluviimist. Siin faasis on väga oluline roll ka sisekommunikatsioonil, et kogu ettevõte mõistaks ja toetaks ESG tegevuste realiseerumist. See ei ole vaid projekt, millele on vaja tabelis linnuke taha saada, vaid peab olema ettevõtte uus hingamine, millesse panustavad ja usuvad kõik ettevõtte töötajad ja sidusrühmad.
Viies samm: mõõdikute loomine.
Seo kõik eesmärgid konkreetsete mõõdikutega ehk KPI-dega, mis annavad võimaluse jooksvalt jälgida eesmärgi suunas liikumist. Suurema mõjuga KPI-d soovitan lisada ka vastavat valdkonda juhtiva inimese aasta eesmärkidesse, mille vaheprogressi võiks hinnata kord kvartalis või poolaastas.
Kuues samm: läbipaistva aruandluse ja kommunikatsiooni loomine.
Väga oluline on luua nii aruandluse vorm kui ka süsteem, mis annab ülevaate ESG tegevusplaani progressist, saavutustest, väljakutsetest ja võimalikest täiendavatest tegevustest. See muudab ESG tegevused läbipaistvamaks ja arusaadavamaks nii ettevõttes sees kui ka teistele välistele organitele, näiteks investoritele.
Seitsmes samm: ESG strateegia ja tegevuskava ülevaatus.
“Me ei toimeta status quo tingimustes, mistõttu kord aastas on oluline hinnata ESG strateegia ja tegevusplaani efektiivsust ja olulisust. Vahepeal võib lisanduda uusi regulatsiooni või toimuda muid suuremaid muutuseid ettevõtte tegevuses, mistõttu peab hea ESG strateegia käima ajaga kaasas,” ütleb Laik-Lõhmus.
ESG strateegia loomine on pidevalt ajas muutuv protsess, mis nõuab iga sammu hoolikat läbimõtlemist ja eksperdi vaadet. Oluline on keskenduda läbipaistvusele, mõõdikutele ja sidusrühmade pidevale kaasatusele, et tagada strateegia pikaajaline edu ja jätkusuutlikkus.
Seotud lood
Ajal, mil kogu ettevõtlusmaailm keskendub rohepöördele ja keskkonnasäästlikkusele, on muutunud ka Eesti ettevõtete suhtumine. Üha rohkem teadvustatakse, millise jälje jätame loodusele ning tulevastele põlvedele, seega vähendatakse kõikvõimalikke kahjusid meid ümbritsevale ja luuakse uusi variante, kuidas jätkusuutlikumalt tegutseda.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele