Lihatööstuse kolm keskkonnaalast ESG praktikat

Tootmises tähendab see võistlust – kes suudab olla innovatiivsem ja kiirem, arvestades nii pakendeid, koguseid kui transporti, materjali ja toorainet jms tootmisprotsessidega kaasnevat. Tuleb hinnata ka olemasolevaid ressursse, mille abil tegutseda, sest energia- ja sisendhindade tõus andis olulise löögi kõikide Eesti ettevõtete tegutsemisele.

Kestlikkuse teema on tänapäeva toiduainetööstuses äärmiselt oluline ning Rakvere lihatööstus on selles osas teinud viimaste aastate jooksul palju edasiminekuid. Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus toob välja kolm seni suurimat.

Tänases keskkonnasõbralikkuse narratiivis on saanud plast üheks looduse suurimaks vaenlaseks. Ometi on tänapäeva toidutööstuses plastik asendamatu – plastpakend kaitseb toitu saastumise ja kahjustuste eest, säilitab toidu värskuse ja kvaliteedi, pikendab toidu säilivusaega ning seeläbi tagab nii toiduohutuse tarbija jaoks kui ka vähendab toiduraiskamist. Täna puudub mõistlik alternatiiv kiiresti riknevatele toiduainetele. Mida suurem on tööstus, seda suurem pakendiplasti kasutus. “Vastutustundliku ettevõttena nägime juba aastaid tagasi, et võiksime ja peaksime selle kasutuse viima miinimumini,” nendib Laik-Lõhmus.

“2017. aastal hakkasime vaatama üle oma seniseid tootmispraktikaid, millest oluline osa on toitu ümbritseval pakendil. Siis oli meie fookuseks plastiku vähendamine. Läbi erinevate tegevuste jõudsime viie aastaga punkti, kus plastiku kasutamine vähenes 210 tonni võrra aastas. Samal ajal ei ole me teinud ühtegi järelandmist toote kvaliteedi ja säilimisvõime osas, mis on pakendite puhul alati peamine kriteerium,” kirjeldab Laik-Lõhmus.

Seega oli aastaks 2022 Rakvere eesmärgid saavutanud ja proaktiivselt õhendanud oma pakendeid piirini, kus toote säile ei vähene ja pakend töötab olemasoleval tootmisliinil. Aeg oli liikuda veelgi kaugemale, sest plastiku vähendamine on nüüdseks toiduainetööstuses iseenesest mõistetav hügieenifaktor.

Võttes arvesse asjaolu, et aastaks 2022 oli Rakvere oma olemasolevate tootmisliinidel lõpetanud pakendiplasti optimeerimise, siis oli uueks oluliseks eesmärgiks järgmiste liinide soetamisel, et uued pakendid peavad panustama pakendi ringlusesse.

“2023 soetasime 3 uut tootmisliini, mille tulemusena liikusid nii Rakvere lihapallid, viilutatud singid kui ka hakklihad 100% ringlusse võetavatesse monoplastist pakenditesse. Just need pakendid aitavad plastikul ringlusesse jõuda ja leiavad õige sorteerimise korral uue elu, mis omakorda vähendab oluliselt plastiku mõju keskkonnale,” selgitab Laik-Lõhmus. Samuti lisasti pakenditele sorteerimisjuhised, mis teeb tarbijale sorteerimise hõlpsamaks.

Kuna hakkliha on igapäevane ostukorvi toode, siis Rakvere hakklihade projekt oli kõige mõjusam. Rakvere hakklihad viisime üle flow-pakenditesse, millel on kolm suurepärast kasutegurit. Kui aastatel 2020–2021 õhendasime endiseid hakkliha karpe ja saavutasime peaaegu 20 tonni plastiku vähendamist aastas, siis uute pakendite puhul on kasutuses lausa 75% vähem pakendit, kuna karbi ja kleebise asemel on vaid flow-kott. See aitab meil plastikut vähendada üle 70 tonni aastas. Lisaks sellele on pakend valmistatud 100% ringlusesse võetavast monomaterjalist ja võtab vähem ruumi nii kaupluse riiulil, tarbija ostukotis kui koduses sorteerimiskastis. “Meie jaoks on oluline, et pakendite muutmisel säiliks alati parimad tooteomadused – seetõttu testime ja katsetame kõikvõimalikke tooteid ja pakendeid puudutavaid uuendusi väga põhjalikult ja pikaajaliselt enne nende turule toomist,” räägib Laik-Lõhmus.

Uus tootmisliin ja pakkematerjal täidavad ka ettevõtte täiendavaid ESG eesmärke, kuna tõusis ka tootmisefektiivus ja vähenes energiakulu. Liini tootlikkus kasvas 21 protsenti ja pakendivahetuse kiirus tõusis neli korda.

Pakendite muudatus võeti ka tarbijate poolt väga positiivselt vastu. “Tabasime jackpot’ i oma otsusega tuua turule kasutajamugav pakend ja tänu monomaterjalile viisime ka kliendi igapäevasesse ostukorvi 100 protsenti ringlussevõetava pakendi,” ütleb Laik-Lõhmus.

Rakvere pakendit märgati ja toodi parima pakendi näidisena esile erinevates kanalites. Näiteks viitas Kliimaministeeriumi toonane asekantsler oma arvamusartiklis innovatsiooni näitena just Rakvere uuele hakklihapakendile, mis aitab olulisel määral kaasa keskkonnasäästlikkusele. Rakvere uuenduslik hakklihapakend saavutas Läti üleriigilisel "Läti parim pakend 2023" võistlusel kolmanda koha. Lisaks pälvis hakklihapakend Läti pakendite sertifitseerimiskeskuse tunnustuse panuse eest minimalismile, pakendi funktsionaalsuse säilitamisele ning kodumajapidamiste saaste vähendamisele ja jäätmekäitlusele kaasa aitamisele. Rakvere enda investeerimisotsuste aluseks nüüd ja ka edaspidi on liikuda aina enam ringlusse võetavate materjalide poole, tegemata järeleandmisi toote kvaliteedis, tagades toiduohutuse ja säile ning aidates vähendada toiduraiskamist.

2023. aasta suvel sõlmiti ettevõttega Bioforce Production OÜ ametlik koostöökokkulepe, mille alusel rajatakse Viljandimaale meile kuuluva Baltikumi suurima seafarmi Ekseko lähedusse Eesti suurim põllumajanduslik biometaanijaam.

2025. aasta lõpus valmiva biometaanijaama ehitus on alanud ning see aitab oluliselt kaasa jäätmete keskkonnasõbralikule käitlemisele ja uuesti ringlusse suunamisele biometaani ning väetise näol.

Biometaan on taastuvatest allikatest kodumaine biokütus, kus üle 95% on metaani (CH₄) ja mis on oma omadustelt võrdväärne maagaasiga ning kasutatav maagaasiga samades tarbimiskohtades. Biometaanijaama käivitamine võimaldab vähendada fossiilsete kütuste tarbimist Eestis, täites ühtlasi ka kliimaeesmärke, lisaks saavad põllumajandusjäätmetest turustatavad tooted. Jäätmetest toodetud biokütus on roheline ja toetab ringmajanduse eesmärke. Jaama ehitamine loob jäätmetele lisandväärtuse, tagades gaasitarbijate jaoks biometaani ning väetise põldudele.

Läga ehk vedelsõnnik tuleb meie suurimast seafarmist Eksekost ehk Rakvere lihatööstusest. “Suurima põllumajandusettevõttena toodame olulises koguses jäätmeid, millele on vaja jätkusuutlikku pikaajalist lahendust. Meil on olemas jaama tooraineks sobivad jäätmed ja Ekseko seafarmi mastaapsust arvestades on meil seal väga suur läga kontsentratsioon ühes kohas,” ütleb Laik-Lõhmus.

Kokkuvõtteks loodab Laik-Lõhmus, et tänu ettevõtte poolt loodud lahendustele, uuendustele ning selgitustele on inimesed keskkonnateadlikumad. “Inimestel on parema arusaam, kuidas sorteerida pakendeid, mõistavad tootekontseptsioone ja valivad kaupa, mis on müügile toodud kindla eesmärgi ja selgitustööga.”

Suur eesmärk on tõsta tarbija teadlikkust toidutoodangust ja selle kodumaisest päritolust. Lisaks loodab Rakvere olla suunanäitaja algatustega, mis aitavad keskkonnahoiule kaasa.“Biometaanijaama aastatoodanguga saab 350-st Tallinna gaasibussist 150 bussi terve aasta jooksul sõita,” toob Laik-Lõhmus näiteks.

Kestlikkuse rakendamine toiduainetööstuses ei piirdu loomulikult vaid keskkonnaküsimustega, vaid puudutab laiemalt ka loomade heaolu, energiatõhusust ja sotsiaalset vastutust. Rakvere ja teised ettevõtted saavad ning peaksid jätkuvalt otsima võimalusi nende põhimõtete rakendamiseks oma igapäevases tegevuses.