01.08.24, 10:40

Teaduspõhiste kliimaeesmärkide algatus SBTi keelab ilmselt süsinikukrediidi kasutamise heitme kompenseerimiseks

SBTi (Science Based Targets initiative) kinnitab rahvusvaheliselt ettevõtete kliimaeesmärke. Nüüd teatasid nad, et uued loodavad standardid ei luba enam tõenäoliselt süsinikuneutraalsuse saavutamiseks süsinikukrediite kasutada.

Karmen LaurKestlikkusuudised.ee juht

Ka Eesti ettevõtted kasutavad süsinikukrediite, kuid seeläbi võidakse keskkonnale kasu asemel hoopis kahju teha. See pilt on tehtud Võrtsjärve lähedalt poldrilt, mis on elupaigaks kaitstud lindudele. Üks Eesti ettevõte istutas sinna üle 120 000 puuistiku, et süsinikukrediite pakkuda. Seeläbi hävitas ta aga lindudele sobiliku elupaiga.

Ka Eesti ettevõtted kasutavad süsinikukrediite, kuid seeläbi võidakse keskkonnale kasu asemel hoopis kahju teha. See pilt on tehtud Võrtsjärve lähedalt poldrilt, mis on elupaigaks kaitstud lindudele. Üks Eesti ettevõte istutas sinna üle 120 000 puuistiku, et süsinikukrediite pakkuda. Seeläbi hävitas ta aga lindudele sobiliku elupaiga. Foto: Andras Kralla

Algatuse standardid põhinevad teaduslikel uurimustel. SBTi uus standard ei luba enam tõenäoliselt ettevõtetel kasutada süsinikukrediite oma süsinikuheitme kompenseerimiseks ehk offset’imiseks, vahendab ESG Today.

Enimloetud

1

28.10.24, 15:59

Jäätmereformi debatt: tasud tõusku

Kes on ringmajanduse vedur ja pidur?

2

13.06.24, 15:41

Spikker | Puust ja punaseks: kuidas määrata heitgaaside mõjualasid?

3

15.08.24, 17:22

SUUR LUGU | Orkla ja ETS NORD skoop 3st: komakohast tähtsam on suur pilt

4

22.05.24, 08:41

Spikker | Kuidas mõõta oma ettevõtte kliimajalajälge

5

28.10.24, 13:39

Planeeringute jätkusuutlikkus: kas järgmine buum toob kaasa teadlikuma arengu või déjà vu?

6

ST

04.10.24, 11:28

Väärtusahela juhtimine aitab ennetada ESG riske ja mainekahju

Viimased uudised

30.10.24, 12:23

Kodudes kuhjuvad kasutatud nutiseadmed. Kadi Kenk: see on uue aja haigus

ST

30.10.24, 11:59

Tõnu Mertsina: kliimaeesmärkide täitmine on vajalik, aga konkurentsivõime ei tohi väheneda

30.10.24, 11:20

Taanis avatakse esimene rohelise vesiniku tehas

30.10.24, 09:47

Stardib uus raadiosaade “Juhtides tulevikku”, mis avab tippjuhtide panust kestlikkusse arengusse

29.10.24, 16:36

Spikker | Mis kuulub mõjualasse 3? 15 kategooriat selgitustega

Mis on üles- ja allavoolu heitmed?

29.10.24, 15:34

Jätkusuutlik e-kaubandus – kuidas on see võimalik?

Hetkel kuum

Eelmise aasta parimad ettevõtted. Tänavune aasta ettevõte selgub 2. novembril.

24.10.24, 10:08

Selgusid aasta ettevõtte finalistid, nende seas ka aasta kestlik ettevõte

Raiku kaasasutaja Karl Pärtel (vasakul) ning operatsioonide ja müügi juht Hagar Nakkurt.

25.10.24, 09:49

Eesti idufirma toodang vähendab maailma suurima luksusfirma keskkonnajalajälge

Jäätmereformi debatil arutlesid (vasakult) Tanel Tammela (Green Gravels), Jaanus Saat (Lääne-Harju vallavanem), Ivo Jaanisoo (kliimaministeeriumi asekantsler) ja Kalle Grents (EKT Ecobio). Debatti juhtis ajakirjanik Marii Karell.

28.10.24, 15:59

Jäätmereformi debatt: tasud tõusku

Kes on ringmajanduse vedur ja pidur?

Tallinnas avati eelmisel nädalal Lilleküla ringmajanduskeskus, mis on esimene omataoline riigis.

21.10.24, 12:50

Ringmajandusettevõtete liit: riik ei mõtle, kuidas tegelikult jäätmeid ringlusse suunata

KIKi juht Andrus Treier nendib, et süsinikukvoodid ja -turg on möödapääsmatu, süsteemi positiivset mõju on juba näha energeetikas.

21.10.24, 09:44

KIKi juht: ESG tuli ja jääb. Tagasiteed ei ole

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets tõdes, et ka tööstuses ja energeetikas saaks tõsta ambitsiooni, aga seejuures tuleb kaaluda sotsiaalmajanduslikke tagajärgi. Foto Madis Veltman/Postimees/Scanpix

18.10.24, 16:07

Pea tuhat ettepanekut hiljem: kaugele on jõutud kliimaseadusega?

Küllike Lilienberg (vasakul) ja Evelin Heiberg rõhutavad suure pildi tähtsust – enne peamised mõjukohad, siis detailid. Foto: ETS NORD, Orkla Eesti

15.08.24, 17:22

SUUR LUGU | Orkla ja ETS NORD skoop 3st: komakohast tähtsam on suur pilt

“Enamik meie väliskaubandusest on seotud riikidega, kus nõutakse järjest rohkem jätkusuutlikke ja kliimaeesmärke täitvaid kaupu ja teenuseid. Investorid ei ole enam nõus finantseerima keskkonda kahjustavaid tegevusi ning ka Eesti inimesed muutuvad keskkonna teemades aina nõudlikumaks,” kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

ST

30.10.24, 11:59

Tõnu Mertsina: kliimaeesmärkide täitmine on vajalik, aga konkurentsivõime ei tohi väheneda

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kestlikkusuudised esilehele

Mine

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Eesti ESG professionaalide päriselulised lood, info nii kestlikkusvaldkonna korralduste, seadusandluse kui ka rahastuste kohta.

© AS Äripäev 2000-2024