Kristi Klaas Realo kriitikast: kliimaseadus ei hakka kunagi ütlema, mitu korda nädalas liha süüa
Kliimaseaduses arvestatakse olemasoleva tehnoloogiaga ja meetmed pandi paika töörühmadega. Eesmärgid ei rakendu otse ettevõtjatele või üksikisikutele, vaid riigile, kirjutab kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas vastuseks Kai Realo kriitikale.
Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas ütleb, et kliimaseadus üksi ei suuda keskkonda kaitsta ega majandust edendada. Foto: Raul Mee
Kliimakindla majanduse seadust (lühidalt kliimaseadust) luues oleme võtnud algusest peale eesmärgiks teha raamseadus, mis annab suunad ja põhimõtted, et meie majandus saaks puhtaks ja konkurentsivõimeliseks. Praegune seadus annab suuna, aga jätab ka vajalikku valikuvabadust.
Kliimaseadus on jõudnud tagasi valitsusse, kuid ettevõtjad on endiselt kriitilised. Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo ütleb, et kliimaseadusega tuleb kindlasti edasi minna, aga vaja on rohkem selgust ja arusaamist, kuidas see meie ühiskonda mõjutab.
Kliimaministeerium saatis kliimaseaduse eelnõu valitsusele. Tööandjate keskliit aga ei toeta praegusel kujul kliimaseadust ja soovitab riigil sellest loobuda.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 16. detsembril toetuse ringmajanduse ärimudelite arendamiseks ja tööstussümbioosi loomiseks. Toetuse abil saab arendada ringselt valmistatud tooteid, leida biotoorainele ringseid kasutusviise, luua jagamislahendusi ja arendada paranduskeskuseid. Samuti antakse toetust tööstussümbioosi lahendusteks, kus ühe ettevõtte tootmise kõrvalsaaduseid kasutab teine ettevõte.