Hoogsa harvesteritöö jätkumist pooldab ka koolkond Euroopa metsandusteadlasi, kes levitab metsandussektorile kasulikku sõnumit. Eestist istub sellel oksal punt maaülikooli teadlasi, kes põikles oma seisukohta Eesti ajakirjandusele selgitamast.
Aastas üle miljoni tihumeetri puitu edasi müüv Eesti suurim metsafirmade grupp Foreko, endine Graanul Mets, raiub oma kodulehel, et metsanduskontsern on süsinikunegatiivne. See tähendab, et uute puude istutamise ja juba kasvavate puudega peaksid nad siduma oma metsades rohkem süsinikku, kui seda puude langetamisega õhku paiskavad.
Metsafirmad räägivad kui ühest suust, et vanad puud enam süsinikku endas ei hoia, vaid paiskavad seda hoopis õhku. Ja liiga palju süsinikku õhus on see, mille vastu me kogu maailmas võitleme. Puithooned ja -tooted on need, mis süsinikku endasse talletavad, ütlevad metsafirmad ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
Seotud lood
Vihmametsade kaitseks loodud Euroopa Liidu määruse edasilükkamine ei päästa veel pealtnäha vihmametsadega üldse mitte seotud ettevõtteid maailma teises otsas kohustusest koguda oma tarnijatelt kaupade kohta täiesti uut laadi infot.
Metsandust ei käsitleta kliimaseaduse eelnõus piisavalt põhjalikult, kuigi eesmärkide täitmisel on suur lootus just metsandusel, tõdes Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp saates “Mets ja majandus”.
Eestlased on kaasa läinud äriga, mis võib keskkonnale rohkem kahju kui kasu teha, kirjutab Äripäev.
Eesti metsanduse kohanemine kliimamuutustega peaks olema meie metsa- ja kliimapoliitika põhiküsimus, rõhutas Rakveres Loodusressursside aastakonverentsil metsateadlane, akadeemik Veiko Uri.
Neste ärihommikul erinevad turuosalised kokku toonud vestluspaneel lahkas transpordimaastiku olevikku ja tulevikku. See puudutab paljusid, sest küsimus on korraga nii energiajulgeolekus, keskkonnaga arvestamises, ärilises jätkusuutlikkuses ja konkurentsivõimes kui ka regulatsioonide täitmises. Paljud lahendused on käegakatsutavad juba täna, kuid kasutuselevõtuks on tarvis ühtset arusaama nende mõjudest, õiglasemat maksustamist ja kindlaid seadusemuudatusi.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kui palju raha on aruandlusele juba kulutatud?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele