Ajal, mil peame liikuma Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikuneutraalsuse suunas ning Eesti metsadest on saanud hoopis süsiniku õhkupaiskajad, survestab metsasektor metsa samas mahus edasi raiuma.
Hoogsa harvesteritöö jätkumist pooldab ka koolkond Euroopa metsandusteadlasi, kes levitab metsandussektorile kasulikku sõnumit. Eestist istub sellel oksal punt maaülikooli teadlasi, kes põikles oma seisukohta Eesti ajakirjandusele selgitamast.
Aastas üle miljoni tihumeetri puitu edasi müüv Eesti suurim metsafirmade grupp Foreko, endine Graanul Mets, raiub oma kodulehel, et metsanduskontsern on süsinikunegatiivne. See tähendab, et uute puude istutamise ja juba kasvavate puudega peaksid nad siduma oma metsades rohkem süsinikku, kui seda puude langetamisega õhku paiskavad.
Metsafirmad räägivad kui ühest suust, et vanad puud enam süsinikku endas ei hoia, vaid paiskavad seda hoopis õhku. Ja liiga palju süsinikku õhus on see, mille vastu me kogu maailmas võitleme. Puithooned ja -tooted on need, mis süsinikku endasse talletavad, ütlevad metsafirmad ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
Seotud lood
Vihmametsade kaitseks loodud Euroopa Liidu määruse edasilükkamine ei päästa veel pealtnäha vihmametsadega üldse mitte seotud ettevõtteid maailma teises otsas kohustusest koguda oma tarnijatelt kaupade kohta täiesti uut laadi infot.
Metsandust ei käsitleta kliimaseaduse eelnõus piisavalt põhjalikult, kuigi eesmärkide täitmisel on suur lootus just metsandusel, tõdes Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp saates “Mets ja majandus”.
Eestlased on kaasa läinud äriga, mis võib keskkonnale rohkem kahju kui kasu teha, kirjutab
Äripäev.
Eesti metsanduse kohanemine kliimamuutustega peaks olema meie metsa- ja kliimapoliitika põhiküsimus, rõhutas Rakveres Loodusressursside aastakonverentsil metsateadlane, akadeemik Veiko Uri.
Taastuvenergia sektor on Balti riikides viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Heaks näiteks on augustis 2024 Leedus saavutatud rekord päikeseenergia katvuse kohta, mille osakaal elektritootmises ulatus 21,3%-ni kogu nõudlusest. ACC Distributioni rohelise energia üksuse juhi Martynas Pukinskase sõnul muutub taastuvenergia järjest olulisemaks osaks Leedu energiasüsteemis.