Majandusteadlane Merle Ojasoo: ESG on vana hea ärieetika koos lisanditega
Mõned aastad tagasi oli peamine probleem ESG-s infopuudus, tänaseks on teavet oluliselt rohkem. Endiselt on aga mure andmete kogumise, korrastamise ja optimeerimisega, ütleb TalTechi majandusteadlane Merle Ojasoo.
TalTechi majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi dotsent Merle Ojasoo räägib, kuidas ESG pole midagi uut, vaid uuendatud versioon ärieetikast. Võrreldes paari aasta taguse ajaga on infot küll juurde tulnud, aga probleemkohti jagub.
Juba 12. veebruaril toimub suur ESG praktikute aastakonverents, kus praktikud ja eksperdid jagavad oma teadmisi ESGst ja kestlikkusaruandlusest. Kohal on tõeline raskekahurvägi erinevatest sektoritest.
Teist korda toimuval konverentsil lähme ESG teemadega süvitsi ja puudutame muu hulgas kestlikkusaruandlust, mõjuala 3 hindamist ja mõjude juhtimist, töötajate kaasamist, majanduslikku kasu, ringmajandust jpm.
Merle Ojasoo jagab, kuidas on TalTech oma KHG heidet arvutanud ja kavatseb saavutada kliimaneutraalsuse.
Tutvu programmiga ja osta soodushinnaga pilet SIIT.
Mis on Teie isiklik ESG teekond?
Mina jõudsin ESG-ni 20 aastat tagasi, kui hakkasin ärieetikast magistritööd kirjutama. ESG ei ole midagi muud kui vana hea ärieetika, ettevõtte vastutustundlik käitumine. Sellele on antud pisut kaasaegsem nimi, kuid selle sisuks on keskkonna ja inimeste hoidmine ning töötingimustest hoolimine, samuti aus ja läbipaistev juhtimine. Samas on vastutustundlikud ja ausad ettevõtted alati olemas olnud. Näiteks Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumil (VEF) on paljud ettevõtted eneseanalüüsi teinud ja on tahtnud aru saada, kus nad oma vastutustundlikkuse teekonnal on.
Ärieetikast on enam räägitud siis, kui on midagi halba juhtunud. Headest asjadest on olnud raskem rääkida.
Mis on need kaks ettekannet, mida ESG praktikute aastakonverentsilt eriti ootate ja miks?
Ettevõtete kogemuslood on need, mida ootan. Inimestest tooksin välja neid, kes on selle teemaga tegelenud aastakümneid – näiteks Sustinere looja Marko Siller. Tema ja tema meeskond on kahtlemata ESG ja vastutustundlikkuse teemal arvamusliidrid Eestis. Aga ka KPMG ettekannetes on alati midagi uut ja värsket teadmist aruandluse auditeerimise osas.
Kas ESG vaates on väikeriikide ja väiksemate ettevõtete erisusi?
Loomulikult saavad suured ettevõtted ja riigid rohkem mõjutada kui väiksemad, aga pingutama peavad kõik. Mitte ainult siin Eestis või Euroopas, Ameerikas ja Austraalias. Võib-olla Aasias on see natuke teise fookusega, aga see teema ei ole kellelegi võõras. Suurettevõtted peavad kohustuslikus korras raporteerima just seepärast, et nende mõju ongi kõige suurem globaalses mõõtmes.
Mis on ESG elluviimisel kõige kriitilisemaks kohaks?
Olen juhendanud kümmekond magistritööd, kus on uuritud ESG-d ja sarnaste printsiipide elluviimist ettevõtetes. Kui näiteks kolm aastat tagasi oli probleemiks infopuudus, siis tänaseks on teavet juba oluliselt rohkem. Endiselt on aga probleemiks, kuidas andmeid leida, korrastada ja kuidas andmekorjet võimalikult optimeerida, et need digitaliseeritud kujul jookseksid ühte kohta kokku ja me ei peaks igal aastal hakkama uusi faile looma ja lappama.
Teisest küljest – kuidas jõuda tarneahela lõppu? Kui äripartnereid on palju, siis kuidas peab suurettevõte aru andma, mis tema pikas tarneahelas toimub? Kuidas on seal töösuhted reguleeritud, millised on töötingimused?
Andmete usaldusväärsus on hästi oluline. Seepärast on vaja aruanne auditeerida, et raport tugineks usaldusväärsetel andmetel ja annaks ettevõttest tõese pildi. Muidu võib sellest kujuneda rohepesu või mõni muu turundusvahend, mis vähendab kogu protsessi ja tulemuste usaldusväärsust.
Kas ja kuidas mõjutab ESG üht tavalist töömesilast?
Kui üks ettevõte on otsustanud järgida vastutustundliku ettevõtte või ESG põhimõtteid, siis saab seda teha vaid juhul, kui ettevõtte töötajad on sellest teadlikud. Töötajad teevad vastutustundlikke tegusid: märkavad halbu suhteid, pettust, innovatsiooni- ja keskkonnasäästu võimalusi, genereerivad uusi ideid. Ühe IBMi uuringu kohaselt pakuvad kõige innovaatilisemaid ideid just ettevõtte enda töötajad.
Kas ELis ja eriti Eestis on ESG mõõdikud-näidikud ühtlustatud?
Mõõdikuid on erinevaid. Kestlikkusest raporteerimiseks on loodud mitmeid standardiseerituid lähenemisi. Neist tuntuimad on ESRS (European Sustainability Reporting Standards), kus on 12 erinevat standardit (üldstandardid ning E, S ja G standardid), ja spetsiifilisi valdkondlike standardeid koondav SASB (Sustainability Accounting Standards Board).
Need kehtivad soovitusena kõigile raporteerimiskohtusega ettevõtetele. See annab võrreldava tulemuse. Siis pole tähtis, kas ettevõte asub Eestis või Saksamaal, mõõdikud on ühetaolised. Küsimus on andmete kvaliteedis. Seda on öelnud ka audiitorid ja seadusandjad, et esimesed paar aastat põhjapanevaid järeldusi teha ei saa, sest raporteerimine ja aruandlus loksub alles paika. Ja see ongi normaalne. Raporteerimiskohustus hakkab kehtima järk-järgult. Esmalt börsiettevõtted, siis suurettevõtted.
Samamoodi töötatakse välja juhiseid, lihtsustamaks, kuidas keskmised ja väikeettevõtted peaksid andma infot ja andmeid raporteerimiskohustusega ettevõtetele.
Kes ja millal peavad ESG aruande esitama?
- 2024. aasta kohta (esitavad 2025. aastal) peavad kestlikkusaruande koostama ja avaldama avaliku huvi üksused, kelle aasta keskmine töötajate arv on bilansipäeval üle 500. Vaata, kes need on, siit.
- 2025. aasta kohta (esitavad 2026. aastal) peavad aruande tegema suurettevõtjad, kes täidavad vähemalt kaks kolmest järgnevast kriteeriumist kahel järjestikusel bilansipäeval: aasta keskmine töötajate arv on üle 250, aasta müügitulu on üle 50 miljoni euro, varade maht on üle 25 miljoni euro.
- 2026. aasta kohta (esitavad 2027. aastal) peavad aru andma börsil noteeritud VKEd (v.a mikroettevõtjad), kes täidavad vähemalt kaks kolmest järgnevast kriteeriumist kahel järjestikusel bilansipäeval: aasta keskmine töötajate arv on üle 10, aasta müügitulu on üle 900 000 euro, varade maht on üle 450 000 euro.
Seotud lood
TKM Grupp on börsiettevõttena üks esimestest, kes esitab kestlikkusaruande. Mõne nädala pärast on tähtaeg. Ressurssi selle valmimiseks on kulunud tohutult ja kõik pole sujunud nii, nagu peaks.
Viimane aeg on alustada 2025. aasta kohta raporteerijatel kestlikkusaruandega. Tänagi alustades on ettevõtja jäänud veidi hiljaks. “See ei tähenda, et aruandest võiks täitsa loobuda. Tasub pingutada ja teha ära kas või pool aruandest,” rääkis Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper.
Juba 12. veebruaril toimub suur ESG praktikute aastakonverents 2025, kus on kohal tõeline koorekiht. Teist korda toimuval konverentsil lähme ESG teemadega süvitsi ja käime põnevatel ekskursioonidel, kuhu muidu ei satu.
Kui 2024 oli kestlikkusteemade teadlikkuse kasvu aasta, siis 2025 toob kaasa reaalsed kohustused: vastavalt üle võetud Euroopa Liidu direktiivile peavad ettevõtted hakkama koostama detailseid ESG aruandeid.
Tänapäeva maailm seisab silmitsi keerukate väljakutsetega, mis nõuavad uuenduslikke ja kestlikke lahendusi. Arenev maailm on tekitanud tööturul hakkama saamiseks hulga uusi eeldusi, milleta pole kaasaegses ettevõtluses võimalik toime tulla. Ühelt poolt oodatakse töötajatelt majandusteadmisi, teisalt nõutakse neilt keskkonnaküsimuste üksikasjalikku mõistmist. TalTechi majandusteaduskonna loodud bakalaureuseõppe programm jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus ning uus üheaastane magistriprogramm kestlikkuse juhtimine on suunatud neile, kes soovivad olla muutuste eestvedajad ja luua positiivset mõju nii majanduses kui ka ühiskonnas.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele