Eesti plaanib panna veeteetasu sõltuma laeva keskkonnanäitajast

Paari päeva eest sildus Muugal esimene rohemetanoolil sõitev laev. Praegu on rohemetanool diislist ja LNGst veel oluliselt kulukam, kuid tavakütused muutuvad aina kallimaks.

USA rohemetalli ja kemikaale tootev ettevõte Protio ja Tallinna Sadam allkirjastasid ühiste kavatsuste memorandumi, et uurida e-kütuste tootmise võimalusi. Protio tahab Muuga sadamas toota e-metanooli, jätkusuutlikku lennukikütust ja potentsiaalselt e-NG-d.

Eesti ja Läti alustasid ühise projektiga, mille eesmärk on uurida keskkonnasäästlike lennukikütuste tootmisvõimalusi oma riikides. Projekti läbiviimiseks eraldas Euroopa Komisjon mõlemale riigile 200 000 eurot.

Tallink Grupi juht Paavo Nõgene tõdes, et eelmine aasta oli raske. Kestlikkusaruandlusesse suhtub ta kriitiliselt. “Paratamatult tuleb öelda ka seda, et kui ettevõtted püüavad tublid olla ja hakkama saada, siis riik virutab jälle mõne uue bürokraatiamasinaga,” ütleb Nõgene.

Tänapäeva maailm seisab silmitsi keerukate väljakutsetega, mis nõuavad uuenduslikke ja kestlikke lahendusi. Arenev maailm on tekitanud tööturul hakkama saamiseks hulga uusi eeldusi, milleta pole kaasaegses ettevõtluses võimalik toime tulla. Ühelt poolt oodatakse töötajatelt majandusteadmisi, teisalt nõutakse neilt keskkonnaküsimuste üksikasjalikku mõistmist. TalTechi majandusteaduskonna loodud bakalaureuseõppe programm jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus ning uus üheaastane magistriprogramm kestlikkuse juhtimine on suunatud neile, kes soovivad olla muutuste eestvedajad ja luua positiivset mõju nii majanduses kui ka ühiskonnas.