Kaheldavate ärivõtete tõttu meedia hambusse jäänud metsa kokkuostja Eesti Metsameister ja selle juhid said süüdistuse rohkem kui 1,1 miljoni euro suuruse maksukohustuse varjamises.

- Maksuameti uurimisosakonnale jäi hambusse, et Eesti Metsameister ostis töötajatelt teenust sisse ja hindab, et nii jäi tasumata rohkem kui 1,1 miljonit eurot makse. Foto: Anni Õnneleid / Delfi Meedia / Scanpix
Kohtusse jõudnud süüdistuse järgi esitasid Taavi Lellep ja Mart-Sander Mõts
Eesti Metsameister OÜ juhatuse liikmetena ning Karlos Airapetjan tegevjuhina raamatupidajate vahendusel aastatel 2018–2020 ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel valeandmeid. Selle tegevusega varjasid nad süüdistuse järgi sotsiaalmaksukohustust üle 1,1 miljoni euro.
Tööjõumaksude kohustuse vähendamiseks lepiti süüdistuse järgi Eesti Metsameistrisse tööle värvatud inimestega kokku, et töölepingu asemel vormistatakse töösuhe töötajate asutatud ettevõtete ning Eesti Metsameistri vahelise käsunduslepinguga, avas riigiprokuratuuri kommunikatsiooninõunik Gerli Vaher.
Rohkem ei saanud Vaher detaile jagada, kuna kohtuistungid alles algasid.
Kaitsjad: see peaks olema maksuameti majasisene vaidlus
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Puidu biokeemilise väärindamise tehase rajamist toetaval RMK puidupakkumisel osalemiseks ei esitanud sooviavaldust Raul Kirjaneni Fibenol ega Hollandi miljarditehas Power2X.
Kas süsinikukrediite võib kasutada?
Teaduspõhiste kliimaeesmärkide algatus SBTi avaldas uue standardi kavandi. Enim on vaidlusi tekitanud mõjuala 3 hindamine ja süsinikukrediidi kasutamine, millest annab mustand nüüd aimu. Loe, kuidas tahetakse nõudeid muuta.
Ajal, mil peame liikuma Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikuneutraalsuse suunas ning Eesti metsadest on saanud hoopis süsiniku õhkupaiskajad, survestab metsasektor metsa samas mahus edasi raiuma.
Eestlased on kaasa läinud äriga, mis võib keskkonnale rohkem kahju kui kasu teha, kirjutab
Äripäev.
Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse edendamise üks järgmisi suuremaid verstaposte, suurettevõtete hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) rakendumine, lükkub selle aasta algul käivitatud administratiivkoormuse vähendamise projekti omnibus valguses suure tõenäosusega edasi ja seda koos muudatustega.