Finantssektor peab eest vedama rohepööret. Kestlikust rahandusest ei saada aga üheselt aru, vaid igaüks defineerib seda isemoodi, kirjutab MM Grupi jätkusuutlikkuse juht ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi magistrant Linda Kadajane.
- ESG reitingud ei pruugi anda Ida-Euroopas ettevõtetest täielikku pilti, läheneda tuleks individuaalsemalt, kirjutab MM Grupi jätkusuutlikkuse juht ja Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi magistrant Linda Kadajane. Foto: Raigo Pajula
Kliimamuutused ja keskkonnaseisu halvenemine on globaalsele majandusele ja ühiskonnale suured väljakutsed. Euroopa Liit on seadnud rohelise kokkuleppega eesmärgi saavutada 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsus. Selleks edendatakse keskkonnasõbralikku tehnoloogiat, kestlikku tööstust ja transporti ning vähendatakse saastet.
Suures plaanis on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk tagada põlvkondadevaheline taakaal, mis tähendab, et tänane heaolu ei tule tulevaste põlvede arvelt. Põhimõtteliselt ei lükata järgnevate põlvkondade kanda tänaseid probleeme, nagu keskkonnakahjustused, loodusvarade ammendumine või kliimamuutused.
Et ka tulevased põlvkonnad saaksid nautida sarnast elukvaliteeti, on rohepöörde elluviimisel peamine fookus pandud just finantssektorile. See toob endaga kaasa olulised muudatused investeerimispraktikates, kus peab ainult tootluse hindamise asemel võtma edaspidi arvesse ka kestlikkusaspekte.
Kapitali suunamiseks keskkonnahoidlikesse projektidesse ja ettevõtetesse on Euroopa Liit kehtestanud põhjaliku regulatiivse raamistiku, mis sisaldab roheliste majandustegevuste klassifitseerimist (taksonoomia), kestlikkusaruandlust, erinevaid investeerimisvahendeid ja rohepesu piiramist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Paneelis Lepp, Veskimägi, Velve, Ruusalepp, Arras
Reedel toimunud tasakaalus majanduse foorumi „Elevant toas“ rahastamispaneelist jäi kõlama toon, mis on meeltmööda tavapärase majandusarengu pooldajatele, aga teeb meelehärmi neile, kes tahaksid majandussüsteemi planeedi päästmise nimel ümber korraldada.
Ülevaade 1. jaanuarist jõustunud olulisematest seaduse- ja maksumuudatustest, mis puudutavad keskkonnavaldkonda. Vaata, mis muutused ootavad ees näiteks plastpakendite, autode ja hoonete puhul.
Peaminister Kristen Michal teeb kliimaministeeriumi kantslerile Keit Kasemetsale ettepaneku asuda järgmiseks riigisekretäriks. Praegune riigisekretär Taimar Peterkop lõpetab jaanuari lõpus.
7. veebruaril ühendume lahti Venemaa elektrivõrgust. Oodata on võimalikke elektrikatkestusi ning kõrget elektri hinda, rääkis Ampere+ arendusjuht Mihhail Korb.
Taastuvenergia sektor on Balti riikides viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Heaks näiteks on augustis 2024 Leedus saavutatud rekord päikeseenergia katvuse kohta, mille osakaal elektritootmises ulatus 21,3%-ni kogu nõudlusest. ACC Distributioni rohelise energia üksuse juhi Martynas Pukinskase sõnul muutub taastuvenergia järjest olulisemaks osaks Leedu energiasüsteemis.