Planeerimisseaduse muudatus on tervitatav, kuid ei lahenda praegu pooleli olevates planeeringutes tekkinud ummikseisu, see halvendab ettevõtluskeskkonda, kirjutavad Taastuvenergia Koda, Tuuleenergia Assotsiatsioon, Planeerijate Ühing ja Keskkonnamõju Hindajate Ühing avalikus ühispöördumises.

- Aidu tuulepark Ida-Virumaal.
- Foto: Andras Kralla
10. märtsil saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium arvamuse avaldamiseks planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on planeerimismenetluse selgemaks muutmine ja kiirendamine. See peaks aitama kaasa taastuvenergia senisest kiiremale kasutuselevõtule.
Käesoleva pöördumisega liitunud organisatsioonid on seisukohal, et seadusemuudatus on tervitatav, kuid ei lahenda praegu pooleli olevates planeeringutes tekkinud ummikseisu. Leiame, et riigil on võimalusi planeerimisseaduse ja -menetluse senisest jõulisemaks lihtsustamiseks ja kiirendamiseks ilma, et halveneks elanikkonna kaasamise ja keskkonnamõju hindamise kvaliteet.
Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise eesmärgil on planeerimisseadust Eestis muudetud ka varem, kuid planeeringumenetluse kiirenemist praktikas toimunud ei ole. Alates viimaste muudatuste jõustumisest 2022. aasta märtsis ei ole endiselt väljastatud ühtegi ehitusluba tuulepargile ega kehtestatud ühtegi nö kiirendatud menetlusega planeeringut.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Värske energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütleb saates “Energiatund”, et taastuvenergia tasude diferentseerimist teatud suurtarbijatele peab valitsuses arutama ning ideed ta ei välista.
Lootuses, et Euroopa kehtestab meretuuleparkide ehitamiseks soodsama raamistiku, jäetakse kahtluseid äratanud arvutustega mereparkide vähempakkumine praegu sinnapaika.
Valitsus kiitis täna heaks seadusemuudatuste paketi, millega vähendada halduskoormust ning suurendada õigusselgust.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles Brüsselis keskkonnanõukogu kohtumistel, et kasvuhoonegaaside heite kaubanduse süsteemi ETS2 negatiivne mõju majandusele on võrreldes saadava kasuga ebaproportsionaalselt suur.
ESG-st rääkides on keskkonnamõjude ja läbipaistva juhtimise tähtsus teada-tuntud.„Social“ ehk sotsiaalne mõõde keskendub eeskätt töötajatele ja nende heaolule. „Inimesed on iga organisatsiooni tuum,“ rõhutab MAAG Foodi personalidirektor Relika Rohtoja. „Jätkusuutlikkus ei tähenda üksnes loodusressursside säästlikku kasutamist, vaid ka tervete ja motiveeritud inimsuhete arendamist.“