“Kõik see, mis on praegu heas usus regulatsiooni kirja pandud, ei pruugi praktikas töötada,“ tõdeb Swedbanki juht Olavi Lepp.

- (vasakult) Olavi Lepp, Merle Ojasoo, Laivi Laidroo, Riin Savi ja Paavo Siimann. Foto: Egert Kamenik
Swedbanki juhatuse esimees
Olavi Lepp, BaltCapi ESG teemade eestvedaja ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige
Riin Savi, TalTechi ärikorralduse instituudi dotsent Merle Ojasoo ning TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasprofessor
Laivi Laidroo diskuteerivad
Paavo Siimanni juhtimisel selle üle, kas kestlikkusaruandlus on pelgalt bürokraatlik koormus või hoopis tõhus strateegilise juhtimise tööriist.
“Kestlikkusearuandel on mõtet siis, kui keegi teeb sellele tuginedes otsuseid. Kõik see, mis on praegu heas usus regulatsiooni kirja pandud, ei pruugi praktikas töötada,“ nendib Lepp.
12. veebruaril toimub suur ESG praktikute aastakonverents, kus praktikud ja eksperdid jagavad oma teadmisi ESGst ja kestlikkusaruandlusest.
Teist korda toimuval konverentsil lähme ESG teemadega süvitsi ja puudutame muu hulgas kestlikkusaruandlust, mõjuala 3 hindamist, töötajate kaasamist, majanduslikku kasu ja muutuste juhtimist.
Tutvu programmiga ja osta soodushinnaga pilet
SIIT.
“Esimene probleem on selles, et neid aruandeid on palju,“ rääkis Savi. ”Teine probleem on see, et tihti tekib küsimus, miks me seda teeme. BaltCapis on meil põhimõte mitte küsida oma portfelliettevõtetelt mitte ühtegi asja, millest me ise aru ei saa. See on nüüd osutunud väga keeruliseks."
Saadet kuulates saad teada, mida hakkab Swedbank peale BaltCapi ettevõtetelt laekunud kestlikkusearuannetega; kas see aruandlus on tulnud selleks, et jääda; kas kenad kestlikkusaruanded vähendavad laenuvõtja jaoks raha hinda; ja palju muut põnevat.
Saade “Finantsuudised fookuses” salvestati seekord TalTechi majandusvisiooni konverentsil.
Kestlikkusaruandlus – mõttetu bürokraatia või strateegilise juhtimise tööriist?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riik ei peaks sekkuma ideede ja tehnoloogiate vabasse konkurentsi, see teeb ka üllastele ideedele karuteene, kirjutab ettevõtja Karl Märka Äripäeva arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
TKM Grupp on börsiettevõttena üks esimestest, kes esitab kestlikkusaruande. Mõne nädala pärast on tähtaeg. Ressurssi selle valmimiseks on kulunud tohutult ja kõik pole sujunud nii, nagu peaks.
Viimane aeg on alustada 2025. aasta kohta raporteerijatel kestlikkusaruandega. Tänagi alustades on ettevõtja jäänud veidi hiljaks. “See ei tähenda, et aruandest võiks täitsa loobuda. Tasub pingutada ja teha ära kas või pool aruandest,” rääkis Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper.
Kui 2024 oli kestlikkusteemade teadlikkuse kasvu aasta, siis 2025 toob kaasa reaalsed kohustused: vastavalt üle võetud Euroopa Liidu direktiivile peavad ettevõtted hakkama koostama detailseid ESG aruandeid.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava GreenDice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“