Aasta TOP lood: kasulikud spikrid ESG juhile ja ESG uuringud

Tõsi, kuna Kestlikkusuudised alustas mai lõpust, on aasta ülevaade sellest ajast. Vaata, kas oled kõiki TOP 10 artiklit lugenud!

Spikerda mõjukamatelt! Nimekiri 11 sektori Eesti suurima mõjuga ettevõtete kestlikkusteemalistest dokumentidest, mis annavad hea ülevaate ettevõtete ESG põhimõtetesse, eesmärkidesse ja tegevustesse.

Järgmisel aastal peavad suured börsifirmad esitama esimese Euroopa standarditele vastava auditeeritud kestlikkusaruande. Praeguse info järgi on 9 sellist ettevõtet. Vaata, kes need täpsemalt on!

Selge ja kompaktne ülevaade, mida tähendavad kestlikkuse ja aruandlusega seotud lühendid nagu ESRS ning ESRS LSME ja VSME, CSRD, IRO jne.

Eksklusiivselt vaid Kestlikkusuudistes avaldatud ainulaadne ülevaade ESG juhi profiilist.

Mille eest ESG juht vastutab, mis on tema taust ja mida peab suurimateks tööalasteks väljakutseteks? Selgub, et lausa 40% ESG juhtidest vastutab korraga mitme valdkonna eest.

Kasvuhoonegaaside heide jagatakse kolme mõjualasse selle põhjal, kas heide on otsene või kaudne. Kuidas heitmeid määratleda? Mis läheb enim segadust tekitava mõjuala 3 alla? Detailne, kuid mõistetav ülevaade!

Miks ESG enam nii populaarne pole? Kas ESG lõpp on käes? Financial Times tegi menuka lühifilmi ESG kriitikast ja selle haibi lahtumisest.

Võrdselt 7. ja 8. kohal on kaks artiklit.

Sustinere tegi seitsmendat korda suurfirmade ESG aruandluse uuringu. Selle aja jooksul pole aga suurfirmade ESG tase paremaks läinud. Karm statistika näitab, et vaid kümnendiku Eesti suurfirmade, kes peavad lähiaastail kestlikkusaruande esitama, raporteerimise tase on hea.

Loe, mis täpsemalt uuringust selgus ja kui palju oleme Skandinaavia tasemest maas.

Rohepesu levib laialt ja seda ka peljatakse, ent kuidas aru saada, kas sinu ettevõtte sõnumid ja lubadused kõlavad kui rohepesu? 15 abistavat kontrollküsimust rahvusvaheliselt kaubanduskojalt aitavad mõista.

Go Groupi juht Jüri Etverk jagab suures ja avameelses intervjuus oma nägemust jätkusuutlikkusest. Kestlikkus ei ole juhtkonna või aruandluse asi, vaid peab olema ettevõtte igal tasandil läbi imbunud, ütleb ta.

Jätkusuutmatu on aga see, et aruandluskohustus aina kasvab ja kasvab ning leevendust ei näi tulevat. “Iga kord, kui tuleb uus kolme–neljatäheline lühend, siis tuleb ka pool töökohta aruandlust,” nendib Etverk.

Võrdselt 10. ja 11. kohal on kaks spikrit.

Nimekiri neist ettevõtetest ja teenusepakkujatest, kes pakuvad Eestis ESG tööriistu. Tabelis on toodud välja, kes suudab mõõta sinu ettevõtte süsinikujalajälge, luua ESG strateegiat ja raportit jpm.

Spikker süsinikujalajälje mõõtmiseks, mis on üks levinumaid probleeme ESG keskkonnamõjus. Kuidas süsinikujälge arvutada, millised on levinumad arvutusmudelid ja soovitused?

TOP 10 piiri alla jäi napilt ka kaks suurt lugu.

Suur ja detailne kogemuslugu, kuidas kaks tööstusfirmat – Orkla Eesti ja ETS NORD – mõjuala 3 hindavad. Kuidas nad kaudset heidet hindavad ja milliseid andmebaase selleks kasutavad? Kuidas heidet alla toovad?

“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” teatakse kliimaministeeriumi lehel. Seadusloomesse kaasatud vaidlevad sellele aga vastu.

Nad heidavad kliimaministeeriumile ette, et dokumente nähti avalikkusega samal ajal, kohtumiste korraldus oli kaootiline ning eelnõusse kirja saanud eesmärkidest oli kadunud suur hulk ambitsiooni. “Üritati teha hästi ja pandi palju rõhku kaasamisele, aga kindlasti ei olnud see ideaalselt tehtud.”