Galerii: moetööstus otsis viise kiirmoe ohjamiseks
Eesti pole veel kestlikuks moepöördeks valmis, kuid see mõjutab ka siinsete tarbijate ostlemisharjumusi, tõdeti Viru Keskuse ja Estonian Fashion Festivali (EFF) korraldatud targa tarbimise päeval.
Targa tarbimise päeval Viru Keskuses lahati, kui valmis on Eesti kestlikuks moepöördeks.
Foto: Reiko Kolatsk
Moetööstuse jalajälg on väga suur ning esimesed seadusandlikud muudatused hakkavad Eestis kehtima ilma, et asjaosalised selleks valmis oleks, tõdes Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Martis.
Eesti koolidest tuleb tipptasemel disainereid ja Eesti disain on nii soliidse maine omandanud, et seda kasutatakse ära masstoodangu müümiseks, kirjutab Äripäev.
Kaheksateist aastat tagasi kiirlaenuäri püsti pannud, hiljem isiklikku pankrotti varisenud ettevõtja Toomas Allikas on pööranud oma elus uue peatüki. Äri, mis kasseeris hiigelintresse ning teenis tulu inimeste pisaratelt, on jäänud selja taha.
Eesti elanik viskab aastas ära keskmiselt ligi 14 kilogrammi rõiva- ja tekstiilijäätmeid. Korduskasutamine on küll aina populaarsem, aga langenud on tekstiili kvaliteet. Nüüd otsitakse probleemile lahendust.
Kestlikkusaruandluse kohustus isegi ei terenda Uuskasutuskeskusele. Sotsiaalse ettevõttena ei ole nende eesmärk kasumit teenida, kuigi äri tuleb käimas hoida. Ometigi avaldas keskus teise kestlikkusaruande. ESG on neile pigem maine küsimus.
ESG-st rääkides on keskkonnamõjude ja läbipaistva juhtimise tähtsus teada-tuntud.„Social“ ehk sotsiaalne mõõde keskendub eeskätt töötajatele ja nende heaolule. „Inimesed on iga organisatsiooni tuum,“ rõhutab MAAG Foodi personalidirektor Relika Rohtoja. „Jätkusuutlikkus ei tähenda üksnes loodusressursside säästlikku kasutamist, vaid ka tervete ja motiveeritud inimsuhete arendamist.“