Kestlikkusuudiste detsembri paremik: valmistume kestlikkusaruandluseks
Kestlikkusaruandluseks valmis
Detsembri keskel võeti lõpuks üle kestlikkusaruandluse direktiiv ehk CSRD. See annab vajaliku õiguskindlustunde eelkõige esimestele börsiettevõtetele, kes peavad järgmisel aastal esitama kestlikkusaruande, kui ka audiitoritele, kes peavad neid aruandeid kontrollima.
Kestlikkusuudistes ilmus suur lugu auditeerimisest, kus suured audiitorfirmad räägivad detailselt, mida ja millal teha, et kestlikkusaruanne saaks valmis ja auditeeritud. See puudutab ka neid paarisadat ettevõtet, kes 2025. aasta kohta raporteerivad. Loe audiitorite soovitusi siit.
Vaata, kes on praeguse seisu järgi need 9 esimest börsiettevõtet, kes peavad auditeeritud ja standarditele vastava kestlikkusaruande esitama.
Selleks, et teada kõige olulisemat infot kestlikkusaruandlusest, jälgi Kestlikkusuudistes rubriiki “Kestlikkusaruandlus” ja telli lehelt meilile märgutus, kui ilmub selleteemalisi lugusid. Samamoodi saad teha ka teiste märksõnadega, näiteks “ESG”, “Energeetika”, “Keskkond” või hoopis mõne ettevõtte või inimese nimega.
Elektrihind ja Estlink 2 lõhkumine
Pühade ajal lõhuti Eesti-Soome vaheline elektrikaabel Estlink 2. Peaminister Kristen Michal rääkis sellest ka NATO peasekretäriga ja palus liitlastelt lisalaevu. Peasekretär Mark Rutte lubab suurendada NATO kohalolekut Läänemerel.
Incapi president Otto Pukk tõdes Estlink 2 lõhkumise peale, et küsimus pole selles, kas meile elektrit jagub, vaid mis hinna eest. Ta soovitab ajutiselt katkestada põlevkiviga seotud kohustused.
Tõsi on see, et elektrihind tõuseb, sest Estlink 2 on remondis esialgu augustini. Eestis võib hind kerkida keskmiselt aasta peale lausa 10%, sest saame vähem toetuda Põhjamaade hüdro-, tuule- ja tuumaenergiale, mis aitasid hinda madalamal hoida.
Energeetikast ja elektrihinnast on detsembris ilmunud veel mitu lugu. Energeetikaspetsialistid märgivad, et elektrihinna saaks kiirelt alla tuua vaid otseselt sekkudes, pikas vaates langetab hinda taastuvenergia eksportimine. Energiafirmad oleksid valmis investeerima maismaa tuuleparkidesse miljardi, kuid riik seisab ees.
Kliimaseadus tagasi valitsuses
Detsembri algul jõudis kliimaseadus tagasi valitsusse, suuri muudatusi eelnõusse ei tehtud, kuid tähelepanu pöörati senisest rohkem tehnoloogia arengule ja kasutusele.
Tööandjate keskliit on aga endiselt kriitiline ja soovitas kliimaseadusest sellisel kujul loobuda. Keskliidu volikogu juht Kai Realo ütles, et kliimaseadusega tuleb kindlasti edasi minna, aga vaja on rohkem selgust ja arusaamist, kuidas see meie ühiskonda mõjutab. Realo nentis, et Eestis puudub laiapõhjaline ühiskondlik kliimadebatt, kuid inimestele tuleks rohkem selgitada, kuidas kliimamuutus nende elu muudab.
Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas vastas Realo kriitikale, et kliimaseaduses arvestatakse olemasoleva tehnoloogiaga ja meetmed pandi paika töörühmadega. Klaas toonitas, et eesmärgid ei kohaldu otse ettevõtjatele ja üksikinimestele, näiteks ei hakka riik ette kirjutama, kui palju võib liha süüa või autoga sõita.
Kliimaseadusega seotud lood leiad Kestlikkusuudistes märksõnade “Kliima” ja “Seadused” alt, samuti rubriigist “Seadused”.
ESG ehituses ja kinnisvaras
Detsembri algul toimus esimest korda ESG ehituses ja kinnisvaras konverents, mis tõi kokku 130 valdkonna spetsialisti ja huvilist.
Kliimaministeeriumi esindajad selgitavad, millised suured regulatiivsed muutused ootavad ees ehitust ja kinnisvara ning kuidas hooneid renoveerida ja energiatõhusamaks muuta.
Konverentsil jagas Capital Milli ESG juht Merli Rikolas oma kogemust ja tõdes, et ESG nõuab aega, kuid ükski ESG teema ei tohi olla juhuslik, mistõttu tuleb alustada kahese olulisuse hindamisest. Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera jagas, kuidas kujuneb hea avalik ruum, ning tõi häid ja halbu näiteid Eestist ja mujalt maailmast.
TOP 5 loetumat lugu
Seotud lood
Kestlikkusteemadest räägitakse aina negatiivsemalt, tõdevad Orkla jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg ja Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats. Jätkusuutlikkus ei tähenda loobumist, vaid elukvaliteedi tõusu. Sellest arusaamiseks on vaja töötajaid kaasata ja harida.
Peatame ajutiselt põlevkiviga seotud kohustused
Praegu pole küsimus selles, kas meile jagub elektrit, vaid mis hinna eest seda meile jagub, kirjutab Incapi president Otto Richard Pukk merekaabli Estlink 2 lõhkumise valguses.
Elekter oli novembris viiendiku jagu odavam kui aasta tagasi, eelmise kuuga võrreldes langes hind pea 10%.
Mida millal teha, et aruanne saaks auditeeritud?
Kestlikkusaruandluse esimene aasta on kohe käes. Audiitorid selgitavad detailselt, mida tahavad kestlikkusaruannetes näha ja milline peaks olema täpne ajajoon, et aruanne saaks auditeeritud.
Taastuvenergia sektor on Balti riikides viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Heaks näiteks on augustis 2024 Leedus saavutatud rekord päikeseenergia katvuse kohta, mille osakaal elektritootmises ulatus 21,3%-ni kogu nõudlusest. ACC Distributioni rohelise energia üksuse juhi Martynas Pukinskase sõnul muutub taastuvenergia järjest olulisemaks osaks Leedu energiasüsteemis.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Tuleb kaaluda majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalset mõju
Üritused
Hetkel kuum
Mida millal teha, et aruanne saaks auditeeritud?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele